Kümnele paremale tööle saab hääli anda telefonihääletuses 4.—11. detsembrini. Selleks ajaks teatab Eesti Pank meedia vahendusel kümme telefoninumbrit, millele helistades saab kavanditele hääli anda. Enim toetust kogunud töö kuulutatakse võistluse võitjaks hiljemalt 17. detsembril.

Tingimused näevad ette, et igalt lauatelefonilt saab teha kolm kõnet ja mobiiltelefonilt ühe kõne.

Žürii liige, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa on «Eesti Päevalehele» öelnud, et laekunud tööde tase ulatus seinast seina. Autorite seas oli nii ruumiliselt ja kujundlikult mõelda oskavaid professionaalseid kunstnikke kui ka diletante.

«Loovusastmelt valmistas võistlus pettumuse. Valdavalt olid kavandid soliidselt välja peetud või vastupidi, diletantlikult välja pidamata,» hindas Kuuskemaa.

Kõige üllatavam oli tema sõnul aga eesti keele motiiv, mille puhul müntidel olid peal ainult eestikeelsed sõnad.

Kokku saadeti Eesti euroraha kujundusvõistlusele õigel ajal 134 tööd.

Kümme rahva ette hindamiseks jõudnud kavandit valis välja Eesti Panga kokku kutsutud žürii, kuhu kuulusid Haapsalu muusikaõpetaja ja koorijuht, Aasta Ema 2004 Maaja Moppel, Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Marika Valk, president Lennart Meri, Eesti Kunstnike Liidu president Jaan Elken, Eesti Kunstiakadeemia rektor Ando Keskküla, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, «Eesti Ekspressi» kunstitoimetaja Harry Liivrand, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Madis Masing, Eesti Kunstiakadeemia erakorraline professor ja tootedisaini osakonna juhataja Martin Pärn, Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna skulptuuriosakonna juhataja Jaak Soans, Riigikantselei sümboolikaosakonna juhataja Kalev Uustalu ja Eesti Panga president Vahur Kraft.

Žürii välja valitud kümne parema töö autorile makstakse autoritasu 20 000 krooni.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.58