| |
|
 |
Viljandlane August Mändmaa sai eile Paala järvel kalastades tunni ajaga kaks pisikest ahvenat.
Foto: Peeter Kümmel |
|
Külm ilm tõi jääle esimesed kalamehed
23.11.2004 00:01
Jüri E. Kukk, reporter
Aivar Aotäht, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Läinud nädalal talvise jume võtnud ilm on kaanetamas
veekogusid ning viis nädalavahetusel esimesed kalamehed saagijahile Paala ja
Viljandi järve jääle.
Vetelpääste peab jääd Viljandi järvel siiski ohtlikult õhukeseks ning ka mujal ei pruugi see veel kanda. Tarvastu jahiklubi jahimees Aavo Ristisaar rääkis, et pühapäeval vajus Väluste paadikanalis vette põder. «Ta kukkus läbi jää ega saanudki teisele kaldale ning pidi tagasi ujuma.» Eesti Vetelpäästeühingu juhatuse liige Helgi Lutvei, kellel on vetelpääste valdkonnas aastakümnetepikkused kogemused, ütles, et inimest kannab siseveekogul turvaliselt 6—7 sentimeetri paksune jää. «Kõige sitkem on sügisel selge ilmaga tekkinud jää, mis on kristalne ja läbipaistev,» lausus ta. «Sadava lumega moodustub matjas jää, mille kandevõime on peaaegu poole väiksem.» Lutvei tuletas meelde, et roostikus, allikate ja sildade juures ning voolukohtades on jää õhem. «Jääle mineja peab ka oma kehakaaluga arvestama,» lisas ta. «Aastaid tagasi vajus Jõgevamaal läbi jää ja uppus 120-kilone mees, kel oli kaasas ka omajagu kaalukat varustust.» Kolmest kaheksa sentimeetrini «Sakala» toimetuse fotograaf ja reporter tagusid eile Paala järve kalda lähedal jäässe augu ning mõõtsid kristalselt selge jää paksuseks kaheksa sentimeetrit. Sel järvel eile sikutiga kalu peibutanud August Mändmaa tunnistas, et erilist edu tema tegevusel pole. «Tunni ajaga kaks väikest ahvenapunni,» lausus ta. Osa Viljandi järvest oli eile veel lahti, kuid sinnagi oli jõudnud esimene kalamees. Fotograaf ja reporter temani minna ei söandanud, sest vajusid kaldaäärses mätastikus mitu korda vette. Turvafirma Falck Lääne-Eesti Viljandi rannavanema Urmas Saarepuu andmetel piiras järve eile vaid kolme sentimeetri paksune jääkoorik, mis on inimesele väga ohtlikult õhuke. «Hoiame sel kalamehel silma peal,» lubas ta. Sel ajal, kui fotograaf pidas Viljandi järve kõrkjates kalamehele fotojahti, läbistas talvist vaikust lõikav heli, justkui oleks reaktiivlennuk kõrgelt üle sööstnud. Tegelikult lõhenes mitmesaja meetri pikkuselt jää. Kalamees jäi õnneks sellest kohast eemale. Emajõgi ja Võrtsjärv Tartu hüdroloog Lidia Saal ütles eile, et Emajõge nagu ka teisi jõgesid piirab õrn kaldajää, lisaks hulbib vooluga kaasa lobjakat. «Viimase nädalaga on vee temperatuur kiiresti langenud,» lisas Saal. «Eelmisel teisipäeval oli Emajões poole meetri sügavusel 3,6, täna hommikul aga null kraadi.» Võrtsjärvel ilmavaatlusi tegev kalur Enn Kell ütles eile, et järvel on ilus sile jää, selle tugevus sõltub aga tuultest. «Laupäeval oli sadamas jää kolm sentimeetrit paks. Täna oli binokliga kahte suurt lahvandust näha. Tugevnev tuul võib tekkinud katet lõhkuda.» Rannu-Jõesuu vaatlusposti vaatleja Kaido Tillmann mõõtis eile hommikul 300 meetrit Võrtsjärve kaldast jää paksuseks kolm-neli sentimeetrit. «Kaugemal on see kindlasti õhem,» teadis ta. Vetelpäästeühingu juhatuse liige Helgi Lutvei sõnas, et vaikse ja selge ilmaga, kui õhus püsivad miinuskraadid, võib inimesele turvaline jää tekkida paari-kolme ööpäevaga. «Kindlasti tuleks enne jääle minekut selle paksust kontrollida,» toonitas ta. «Vanemad ei tohiks lapsi jääle lubada enne, kui on veendunud selle ohutuses. Alati on turvalisem jääle minna mitmekesi, et üksi hätta ei jääks. Kel on mobiiltelefon, võtku ka see alati kaasa.»
|
Tee koduleheks
