Toru-Jüri juhataja Tõnu Tõnisalu sõnul on küttesüsteemide valik järjest suurem ning kliendid on varmad uudseid süsteeme kasutusele võtma. Foto: Elmo Riig

Vanasõna, mis räägib ree rautamisest õigel ajal, kehtib ka tänapäeval. Kahtlemata on just nüüd, kui külmad on läbi, tarvis küttesüsteemid üle vaadata ning soovi või vajaduse korral neid uuendada.

«Inimesed ongi hakanud järjest varem talve peale mõtlema ega jäta küttesüsteemiga tegelemist viimasele minutile,» tõdes nii Viljandis kui mujal Eestis teiste tegevusalade kõrval soojusseadmeid müüva ja paigaldava osaühingu Toru-Jüri juhataja Tõnu Tõnisalu.

Kütus põllult ja heinamaalt

Eramajade küttesüsteemide puhul on õli kõrval populaarsust võitmas teised, keskkonnasõbralikumad toorained. Nagu ütles Tõnu Tõnisalu, peitub üks põhjus asjaolus, et moodsad katlad on universaalsed ja suudavad soojuseks muuta mitmesuguseid aineid.

«Enne tooraine vahetamist tuleb niisugune katel siiski ümber seadistada, sest soojusväljastus on näiteks pelletitel ja põhul erinev,» selgitas ta.

Osa väärt küttematerjalist vedeleb sõna otseses mõttes maas. Nimelt saab soojuseks muundada aganaid ja muid viljatöötlemisjääke, aga ka põhku, mida on suurtes kogustes heinamaadele mädanema jäetud, ning seda kütteväärtust arvestades kasulikumaltki kui näiteks kokkupressitud saepuruga küttes.

«Viljapuhastusjäätmete ja heina kütteväärtus on päris suur. See fakt tasub kõrva taha panna eeskätt talumeestel, kellel see tooraine sageli kasutult üle jääb,» rääkis Tõnisalu.

Eestis kasutatakse põhku juba ka keskkütte puhul: vähesel määral toodab sellega soojust Tamsalu katlamaja.

Maaküte võtab võimust

Kui vili ja põhk on veel uudsed kütused, siis maaküte on muutunud juba üpris tavaliseks.

Tõnu Tõnisalu sõnul ei saa praeguse ehitusbuumi ajal kuidagi öelda, et õlikatelde müük langenud oleks.

«Õli valivad need, kes tahavad küttesüsteemi võimalikult odavalt ja kiiresti valmis teha. Aga ligikaudu 75 protsenti Viljandi uuseramutest varustatakse praegu maakütteseadmetega,» hindas ta.

Maaküte ei meeldi mitte ainult neile, kes ise maja ehitavad. Seda paigaldavad eramurajoonidesse juba ka kinnisvaraarendajad.

Nagu nimetuski ütleb, on tegemist pinnase soojuse kasutamise, seega tõelise taastuvenergiaga. Päriselt säärase süsteemi puhul elektrist siiski ei pääse: ligikaudu neljandik energiast võetakse elektrivõrgust.

Soojus juhitakse soojuspumbani umbes meetri sügavusele paigaldatavast plasttorustikust. Tavasuuruses krundi ja maja puhul tuleb see paigaldada üsna tihedalt.

«Mullatööd on paigaldamise juures päris tõsised,» nentis Tõnisalu.

Maakütte eelis õliküttega võrreldes on loomulikult keskkonnasõbralikkus, ent ka mugavus. Pole vaja rajada katlaruumi ja korstnat ega muretseda toorme hoidmise ja katlasse lisamise pärast.

Maakütte atraktiivsust suurendab seegi, et keskmise suurusega, 150-ruutmeetrise elamu maaküttesüsteemi maksumus on kümmekonna aastaga odavnenud poole võrra. Kui ajal, mil neid Eestis paigaldama hakati, tuli arvestada umbes 300 000-kroonise väljaminekuga, siis praegu saab hakkama ligikaudu 150 000 krooniga.

Tõnu Tõnisalu kavandab ka ise oma elamise juures puukütet maasoojussüsteemiga asendada. Selle rajamise täpset tasuvusaega arvestada on tema sõnul keeruline.

«Puit jääb kindlasti odavaimaks kütuseks neile, kel on oma mets, kus talgute korras talvepuud valmis tehakse,» leidis ta. «Tavainimesele maksab ruumimeeter küttepuid Viljandis juba 350 krooni ja Tallinnas 500 krooni. Puidu atraktiivsust vähendab esmajoones see, et enne toorme kohalejõudmist läbib see mitu etappi: lisaks langetamisele, lõhkumisele ja veole tuleb seda korduvalt ladustada. Ka puukuuri ehitamine maksab juba kenakese summa.»

Päike toob vaid tarbevee

Mõnel pool maailmas populaarseimast taastuvenergialiigist päikeseenergiast ei ole Tõnu Tõnisalu hinnangul praeguse tehnoloogia puhul Eesti oludes mõtet rääkida.

«Päikeseenergia kasutegur tuleb esile ikkagi lõunamaal ning põhjapoolseim laiuskraad, kus sellest rääkida saab, jääb Saksamaale. Küll aga võib päikesepaneele suvekuudel edukalt kasutada vee soojendamiseks, mis pere elektriboileri kasutamisest vabastab.

Niisugune neljast paneelist koosnev süsteem toob praegu tarbevee näiteks ka Viljandi Toru-Jüri kauplusesse. Ühel päikeselisel maikuu päeval näitas sealne mõõdik 71 soojakraadi, suve keskpaigas saab aga Tõnisalu jutu järgi kätte viis kraadi enamgi.

Keskmine majapidamine peaks suvise päikese jõul vee soojendamiseks arvestama umbes 40 000-kroonise investeeringuga, mis sisaldab nelja paneeli ja juhtimisseadet. Elektri hinda arvestades ulatub tasuvusaeg aastakümneteni.

«Üldiselt jääb see energialiik praegu ikka tõeliselt rohelise mõtteviisiga inimeste pärusmaaks,» resümeeris Tõnisalu.

TOORAINED

Eramu kütmiseks sobivate toorainete keskmine kütteväärtus (Kwh/kg)

Kerge kütteõli     11,86
Pelletid                 4,90
Vili                        4,17
Hein                     4,17
Kollane põhk        4,00
Saepuru ja hake  2,89
Hake ja okkad      2,89

Allikas: Toru-Jüri

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.8