| |
|
 |
Karksi-Nuia linnaraamatukogu juhataja Mare Torim tänab vallarahvast usalduse eest. Tagaplaanil Harjumaa kooliõpilased, vennad Sten (pikem) ja Allan Suimets, kes Karksi-Nuias vanaemal külas olles ka raamatukogus käisid.
Foto: Elmo Riig |
 |
Karksilased avaldasid rahulolu
23.03.2007 00:01
Aivar Aotäht, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Karksi valla rahvaküsitlusest selgus, et inimesed on vallaga rahul, andes eri elualade keskmiseks hindeks viiepallisüsteemis 3,66.
Vallavanem Arvo Maling hindas, et elanike rahuloluküsitlus läks korda ning sellest võttis osa loodetust rohkem inimesi. Riigikogu valimas käinud 1850 kodanikust oli nõus küsitlusele vastama 1133. «Siinkohal tuleb kiita küsitluseks moodustatud komisjoni liikmeid, kes palusid parlamendi valijatel ka valla heaks aega leida,» toonitas ta.Võitjad ja kaotajad Inimestel paluti hinnata valdkondi kooliajast tuntud hinnetega ühest viieni. Kõige rohkem sai kiita Karksi-Nuia linnaraamatukogu, mis kogus keskmiselt 4,48 punkti. Raamatukogu kohta kirjutas oma hinnangu 854 inimest ja 501 neist andis maksimumpunktid. Raamatukogu juhataja Mare Torim ütles, et rahva heakskiit tuli talle meeldiva üllatusena. «Aga me teeme ka kõik selleks, et inimesed oleksid raamatukoguga rahul,» lausus ta. «Kui 2004. aasta lõpul kultuurikeskusse uutesse ruumidesse kolisime, hakkas lugejaid juurde tulema. Rahvale meeldib siin käia.» Torim lisas, et eelmise nädala kolmapäevast on raamatukogus ka traadita internetiühendus. Raamatukogu järel tõstis 562 inimest teisele kohale Karksi vallas pakutava lasteaiateenuse. Ei puudunud palju, et see oleks raamatukogu isegi edestanud: lasteaed sai keskmiseks hindeks 4,44 punkti ehk vaid 0,04 punkti vähem. Kolmandale kohale platseerus muusikakool, mis sai 461 inimeselt keskmiseks hindeks 4,26. Arvo Maling selgitas, et uuringus osalenud ei pidanud vastama igale küsimusele, kui teatud valdkond neid ei puudutanud või arvamust polnud. Kõige vähem rahul olid inimesed valla teede ja tänavate seisukorraga, mis sai keskmiseks hindeks 2,79. See oli ühtlasi küsimus, millele vastas kõige rohkem ehk 1038 inimest. Teine valdkond, mis põhjustas valju nurinat, oli bussiühendus, mis sai 718 inimeselt hindeks 3,14. Hinnanguskaala tagumises otsas platseerus kolmandale kohale noorsootöö, pälvides 560 inimeselt hindeks 3,15. Elu läheb paremaks Üldise küsimusena sooviti teada, kas elu vallas on paremaks läinud. Sellele vastas 1007 inimest ja neist suurem osa ehk 743 oli elu edenemisega päri. Vaid 19 arvas, et see on läinud kehvemaks, ning ülejäänute hinnangul pole muutusi olnud ei ühele ega teisele poole. Arvamus läks peaaegu pooleks küsimuses, kuivõrd on rahval võimalik valla elus kaasa rääkida. 497 inimest vastas, et saab seda teha, ja 455 märkis, et ei saa. Küsimusele, kas nendeni jõuab piisavalt infot vallas tehtavast, vastas 1037 inimest. 846 neist ütles «jah» ja ülejäänud «ei». Valla eluga hoiab enamik karksilasi ehk 949 inimest end kursis ajalehe kaudu. Vallavanema hinnangul pidas rahvas silmas eeskätt valla enda ajalehte, mille tiraa˛ on 1900 eksemplari ja mis jõuab kord kuus tasuta iga vallaelaniku postkasti. Infoallikana teise koha vääriliseks pidasid elanikud oma kaaskodanikke: 548 inimest saab vallas juhtuvast kõige paremini teada teiste jutu kaudu. Et Karksi elu veel paremaks muuta, tuleks vastajate meelest parandada teid ja tänavaid. Samuti pakuti bussijaama ja avaliku tualeti rajamist ning gümnaasiumi remonti. Vanemad vastajad soovisid ka Karksi-Nuia sauna. «Küsitluse tulemusetele toetudes saame rahva arvamusega arvestada,» lisas Maling. «Teede seisukord oli meil juba teada ja bussijaama plaanime rajada järgmisel aastal. Aga saime teada ka selliseid asju, mille peale ise poleks tulnudki, näiteks soovivad vanad inimesed Tartu tänava äärde istepinke.» Vallavanema juttu mööda on kahe aasta pärast kohalike valimiste ajal plaanis teha uus küsitlus, et näha, kuidas rahva arvamus ja hinnangud on muutunud ning kuivõrd on valla tegevus rahva meelest edukas olnud. KÜSITLUS Elanike arvamuse teadasaamiseks mõtlesid valla ametnikud välja rohkem kui kakskümmend küsimust, millest suuremale osale vastates hindas kodanik, kuivõrd rahul ta on ühe või teise igapäevanähtusega. Allikas: «Sakala»
|