Viljandi kultuuriakadeemia osaleb võrdseid õppimisvõimalusi käsitlevas projektis, mis ühendab üheksat Eesti koolitusasutust. Foto: Elmo Riig

Mis on elukestev õpe? See hõlmab kõiki kogu elu jooksul ette võetud õppetegevusi.

Elukestev õpe on tihedalt seotud teadmistepõhise ühiskonna mudeliga, mis eeldab, et kõigile ühiskonna liikmetele on kõikides eluvaldkondades kättesaadavad kõige uuemad teadmised ja tööoskused. See puudutab järjest rohkem ka vananevat põlvkonda, kelle osatähtsus tööjõuturul suureneb lähikümnenditel drastiliselt.

Elukestvas õppes nähakse üht võimalust suurendada ühiskonna sotsiaalset sidusust ning vähendada tõrjutust. Sellesisulised uuringud annavadki tunnistust, et küll vaevaliselt, aga siiski juurdub inimestes arusaam: õppimine ei lõpe (üli)kooli lõputunnistuse või diplomi saamisega.

Ometi on ligipääs täienduskoolitusele praegu veel suhteliselt piiratud: õpivad jõukamad ning parema hariduse ja keelteoskusega inimesed ehk need, kes on niigi edasijõudnud, ning töötud, eakamad, madala haridustaseme ja piiratud materiaalsete ressurssidega inimesed osalevad võimaluste või motivatsiooni puudumise tõttu täienduskoolitusel märgatavalt vähem.

Praegu oleme aga seisus, kus suur osa töötutest abivajajaid on tänu koolitustele juba töö leidnud. Järgmiseks probleemiks hakkab kujunema töötav keskealine, madala konkurentsivõimega inimene. See on sihtgrupp, kel puuduvad uued baasoskused — võõrkeelte-, arvuti- ja uut moodi suhtlemisoskus. Just neid ähvardab lähitulevikus töötuks jäämine.

Projekt vaeb võrdseid võimalusi

Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamise uuel perioodil, aastatel 2007—2013, on inimressursi arendamise rakenduskava peamine eesmärk elukestev õpe. Hulk tõukefondide raha kasutamise eelmisel perioodil käivitunud projekte tegeles samuti elukestva õppe teemaga.

Ühes niisuguses projektis osaleb ka Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia täienduskoolituse talitus ning see kannab pealkirja «Võrdsed õppimisvõimalused igale tahtjale ehk VÕIT».

Projekt, mis kestab järgmise aasta suveni, ühendab üheksat Eesti täiskasvanuharidusega tegelevat koolitusasutust.

13. ja 14. märtsil leidis Viljandis aset projekti partnerite vaheseminar. Sellel osalesid ka täiskasvanud õppijad, kellelt saadi kasulikku tagasisidet ja ettepanekuid projekti edukaks jätkamiseks.

Ühe probleemina kerkis üles tööandjate suhtumine oma töötajate koolitusse. Vaatamata tasuta koolitusele, mida säärased projektid võimaldavad, ei taha tööandajad tihti oma töötajaid sinna lubada.

Üldteada on, kui vähe me suudame kasutada Euroopa Liidu tõukefondide raha. Kui lisada sellele juba toetust saanud projektide vähene efektiivsus, tekib küsimus, kuivõrd mõistetakse elukestva õppe tähendust ja sisu ning Euroopa Liidu abi teadmistepõhise majanduse arendamisel.

Et käesoleva projekti sihtgrupp on madala konkurentsivõimega keskealine töötav õppija, tekkis seminaril koolitusel osalemise probleemi kõrval teisigi küsimusi.

Kas koolitusel osalejate sihtgrupp peab oma konkurentsivõimet madalaks? Kas üldse tunnetatakse töötuks jäämise ohtu? Kuivõrd mõjutab töötavaid keskealisi inimesi viimasel kahel aastal ühiskonnas domineerinud hoiak, et meie riigil läheb hästi?

Seminaril jäi kõlama, et peale erialase täienduskoolituse soovitakse varasemast rohkem üldharivate teemade käsitlemist. See aitaks keskeas täiskasvanuid globaliseeruvas ühiskonnas paremini orienteeruda ja üha kiirenevate muudatustega toime tulla.

Oluline teema oli seminaril elukestva õppe kohta antav info. Kuivõrd kättesaadavad on elukestvat õpet käsitlevad teadmised, koolituste korraldamise kohad, ajad ja võimalused ning kuidas saaks elukestvat õpet hakata propageerima ka omavalitsus? Paljudes Euroopa Liidu riikides on loomisel omavalitsuse tasandil toimivad elukestva õppe infopunktid. Eestis on juba kümneaastane täiskasvanud õppija nädala korraldamise kogemus.

Koolide juurde täiskasvanute õpe

Elukestva õppe keskkonna kujundamiseks on peale eelduste tarvis toimivat koostööd eri haridussubjektide ja sotsiaalsete partnerite vahel.

Praegu käib kirglik vaidlus Viljandi haridusvõrgu üle. Peamine teema on õpilaste vähenemine üldhariduses.

Ühes valimissaates ütles Viljandist riigikokku kandideerinud poliitik, et meil tuleb üle elada demograafiline madalseis hariduses. Selle juures ei tule tähelepanu pöörata mitte koolide arvu vähendamisele, vaid mõelda lahendustele, kuidas madalseis üle elada nii, et ei peaks hariduses vähendama seniseid inim- ja materiaalseid ressursse.

Leian, et üks võimalus on lülitada formaalhariduse võrku ka elukestev õpe. Õpetajad, kelle koormus laste arvu vähenemise tõttu kahaneb, võiksid omandada lisateadmisi ja -oskusi ning koolitada ka täiskasvanuid. Niisuguseid võtteid juba kasutatakse mitme Eesti kooli juures.

Seega: elukestev õpe ei ole pelgalt teadmistepõhise majanduse arengu eeldus, vaid oluline abivahend ka regionaal- ja sotsiaalpoliitika arendamisel.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5