| |
|
 |
Kuivade puude pähe ostetud vettinud kasepuud on tellijale ristiks kaelas: need ei põle ja ära neid ka keegi ei vii.
Foto: Peeter Kümmel |
|
Tellitud kuivad küttepuud osutusid vettinud rontideks
23.03.2007 00:01
Gert Kiiler, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Lehekuulutuse kaudu küttepuud ostnud viljandlanna pole nende kvaliteediga rahul. Müüja endal süüd ei näe ning nendib, et kliente on igasuguseid.
Pille Kährik märkas veebruari lõpul «Sakalas» kuulutust, milles pakuti müüa võrku pakitud kuivi lepapuid hinnaga 400 krooni ruumimeetri eest. Helistanud juuresoleval telefoninumbril, uuris ta, kas on võimalik osta ka kuivi kasepuid. Müüja vastas, et on küll. Telefoninumbrid vahetuvadKui võrku pakitud puud kohale toodi, ei kontrollinud naine kohe, kui kuivad või märjad need on. «Läbi võrgu seda näha ei olnud ja me ei osanud kahtlustada, et meile tuuakse märgi puid,» räägib Pille Kährik. Kui aga pererahvas hakkas samal päeval kaminasse tuld tegema, selgus, et puud on läbi vettinud. «Kui proovisin samal päeval tellimuse kohaletooja telefoninumbril 5650 0514 tagasi helistada, ei vastanud kõnele keegi. Päev hiljem oli see number juba suletud,» kõneleb Kährik. Pahane klient otsis interneti andmebaasidest, kellele nimetatud number kuulub, ja sai vastuseks Viljar Pärkma. Samale nimele oli registreeritud veel kolm telefoninumbrit, kuid ühegi vahendusel ta mehega kontakti ei saanud. «Kui ma helistasin, lülitati telefon kinni ja hiljem välja. Küllap ta nägi mu numbrit ja sai aru, kes helistab,» kahtlustab Kährik. Märtsi algul avastas naine lehest samasuguse kuulutuse, mis temagi tähelepanu oli äratanud, kuid nüüd oli selle juures juba uus telefoninumber 5911 7435. Ta helistas sellele ühelt teiselt telefonilt ja sai puudemüüjaga, kes tunnistas end Viljar Pärkmaks, ka ühenduse. «Mees eitas märgade puude toomist ning väitis, et pole üldse Lutsu tänavale, kus ma elan, puid vedanud,» ütleb Kährik. «Alati on probleemseid kliente» Viljar Pärkma väidab «Sakalale», et need puud, mida tema laiali viib, on kuivad ning kliendi etteheited on alusetud. «Inimesi on igasuguseid. Alati on selliseid probleemseid, kes pole rahul ja virisevad. Mõned ei oska lihtsalt õigesti kütta,» räägib Pärkma. «Mõni üksik märg halg võib mul ehk hulgas olla, aga muidu on tegemist korralike kuivade puudega. Ma ise kütan nendega samuti,» lisab ta. Pärkma pole nõus sellegagi, et ta hiilib kõrvale Pille Kähriku kõnedele vastamisest. «Ma teen tööd ega jõua kogu aeg telefonivalves olla,» lausub ta. Kuigi Kährik on sisimas leppinud, et ta ebakvaliteetse kauba eest raha tagasi ei saa, proovib ta endiselt müüjaga kontakti leida, et vähemalt märgadest puudest vabaneda. «Ajalehe poole pöördusin ma sellepärast, et teisi heauskseid ostjaid hoiatada. Kontrollige enne, kui te puud vastu võtate, millised need on!» räägib Pille Kährik. Alati tuleb kontrollida «Meie, nooremapoolsed inimesed, saame sellest üle ja tellime uued puud. Mida peavad aga tegema kasina rahakotiga heausksed pensionärid?» Kährik arvab, et edaspidi tellib ta küttepuud hoopis mõnest firmast, mitte eraisiku lehekuulutuse kaudu. «Tegelikult on mul kahju neist ausatest inimestest, kes lehe kaudu korralikku kaupa müüvad. Ebakvaliteetsete puude müüjate tõttu kannatab ka nende renomee ning inimesed muutuvad umbusklikuks.» SEISUKOHT Aivar Rosma, tarbijakaitseameti peainspektor Et puud on ostetud käest kätte, pole õiguslikult tegemist tarbijale müügiga — puudub müüja müügilepingu tähenduses. Sellise ostu korral inimene riskib ning paneb ennast halba olukorda. Kui pole dokumenti müüja andmete ja kauba kohta, on ostjal hiljem raske pretensiooni esitada. Kui ostja ei saavuta müüjaga, keda on võimalik tuvastada, kokkulepet, on tal õigus oma huvide kaitseks kohtu poole pöörduda.
|
Vanemad uudised .