Avamist ootava prefektuuri peamaja ees aitas siseminister Margus Leivo saabumist oodata Politseiameti puhkpilliorkester, kes pakkus kuulamiseks lõbusaid palasid, näiteks «Nukitsamehe» filmist pärit lugu «Otsi lolli, kes ei kardaks kolli». Foto: Margus Ansu

Äsja Tartus avatud Lõuna Politseiprefektuuri peamajas ei pea Viljandi politseinik enam aega kulutama, et leida head kolleegi, kes end koomale tõmbaks ja tal tööd teha laseks.

Kõigis kuues maakonnas, mida Lõuna Politseiprefektuur hõlmab, on politseinikel oma maja, prefektuuri peahoones on aga iga jaoskonna töötajatele oma kabinet. Kui Viljandi korrakaitsjal on paari päeva jagu tööd, siis saab ta peamajas ka ööbida.

Kapp kuivatab sõrmejäljed

Uue politseimaja valmimise järel hakatakse Lõuna-Eestis toime pandavaid kuritegusid loodetavasti senisest rohkem avastama, sest hangitud on ajakohaseid seadmeid, mis lihtsustavad ekspertide ja kriminalistide tööd.

Kuigi jälitustöötajate töövahenditest ei räägita mitte kunagi, annab Lõuna prefektuuri teenistusosakonna direktor Riho Tamm siiski väikse vihje.

«Hiljaaegu hakkas Tallinnas tööle uus DNA-proovide analüüsimise aparaat. Et seal midagi analüüsida oleks, peavad proovid siin väga korrektselt võetud olema,» selgitab ta.

Sellepärast on uues majas spetsiaalsed liimiaurukapid sõrmejälgede avastamiseks. Need on Riho Tamme väitel head jäljetuvastamise vahendid.

Järgmise aasta jooksul ehitatakse ümber Jõgeva ja Põlva politseimaja ning praegu käivad läbirääkimised ja tingimuste esitamine Võru politseihoone ehitamiseks.

Hoolsa turvakontrolliga majas võib tavakodanik astuda vaid ühte neist 16 boksist, mis on mõeldud ülekuulamiseks ja tunnistuste andmiseks. Edasi tavakodanik ilma politseinikust saatjata ei pääse, kuigi vaadata oleks majas palju.

Teenistusosakonna direktor näitab muuseumivitriine, kus saab muu hulgas näha kurikaeltelt konfiskeeritud relvi ja tsaariaegse urjadniku vormimütsi.

Vaid tähelepanelikul vaatlemisel ilmneb, milline konfiskeeritud relvadest on originaal ja milline kuldsete kätega meistrimehe tehtud.

Välja on pandud ka kurikuulus Tšetšeeni automaat, mis on valmistatud põrandaaluses tehases.

Vitriinis on ka politseinikest sportlaste medalid ja autasud, kesksel kohal hõbemedal, mille võitis korvpallimeeskond möödunud aastal Barcelonas peetud politsei maailmamängudel.

Seinal on politseiautod kui peopesal

Politseihoone uhkus on juhtimiskeskus, mille klaasseina taga istuksid eriolukorra puhul kriisireguleerijad.

Juhtimiskeskuses on tööl kaks politseinikku ja tsiviilametnikud. Teoreetiliselt saaksid seal hakkama ka invaliidid, sest ehitatud on kaldteed ja invatualetid.

Suurelt seinale kuvatavalt kaardilt paistab, kus patrullautod parajasti liiguvad. Sinine rõngas on tööd tegev politseiauto, roheline tähistab käsku ootavat ja kollane puhkepausi pidavat patrullautot. Kui mõni tähistest punaseks läheb, vajab patrull abi.

Varem pidid politseinikud toetuma politseikorrapidaja heale mälule ja plekk-kaardile, millele korrapidaja nuppe ladus.

Aatriumist viivad igasse suunda koridorid, millest pääseb politseiametnike tööruumidesse. «Maalehe» ajakirjanik viitab iga kabineti ukse kõrval olevale klaasist seinaosale, mis annab hea ülevaate sellest, kui hoolega kabinetis tööd tehakse. Ei mingit privaatsust, tuleb tunnistada.

Politseimajas on hästi sisustatud jõu- ja aeroobikasaal, mille maadlusmattidel saab ka enesekaitsetreeninguid teha.

Jõusaalis tegutseb parajasti viis väga heas füüsilises vormis meest.

«Kas politseinikud on kõik nii musklilised?» küsib «Postimehe» reporter. Kuuleme, et Lõuna-Eesti politseinike seas on kolmas Eesti Rammumees, fitness’i maailmameistrivõistluste viienda koha omanik, esimese järgu meistrikandidaat tõstmises ja naistõstja. Väga suur hulk politseinikke on harrastussportlased.

Siiski ei hinda korrakaitsjad jõusaali osa oma töös üle. «Ainult lihaste pumpamine ei määra asja, olulised on taktika ja enesekaitse,» nimetavad nad oma eeliseid tagaaetavate ees.

Uues hoones on lasketiir, kus saab reaalsega võrreldava olukorra tekitamiseks vilkuri ja sireenid tööle panna, et siis lasketäpsust proovida ja hinnata. Lasketiirus käimine on politseinikule kohustuslik.

155 kabinetis 360 töötajat

Lõuna prefektuur asub endises Tartu KEK-i peahoones Riia maantee 132.

Maja projekteeriti 1978. aastal ja see oli tookord niivõrd moodne, et seda käidi mujaltki uudistamas. See oli Eestis üks esimesi hooneid, mis ehitati ilma kandvate vaheseinteta ja sammastele. Väljast vaadates näeb maja arhitektuuriliselt välja nagu laeva kaptenisild, mis läheb ülevalt laiemaks.

Prefektuuri peamaja valmis kahes etapis: augustis sai valmis A-korpus ning detsembris andis ehitaja üle B- ja C-korpuse.

Üldpinda on 8167 ruutmeetrit, millest politsei üürib maja omanikult Neinar Selilt 8028,5 ruutmeetrit. Kabinette on 155 ja neis töötab 360 inimest.

ARVAMUS

Raimo Koha,
Viljandi politseiosakonna ülemkomissar

Lõuna Politseiprefektuuri ja tema arengut tuleb võtta tervikuna, mitte ainult üksikute maakondade kaupa. Uuel peakorteril on kõik tingimused selleks, et muutuda efektiivselt tegutsevaks politseikeskuseks. Kui Võru, Põlva ja Jõgeva politseimaja valmis saavad, siis jätkub ehk rohkem vahendeid väiksemateks töödeks, näiteks vajaks uuendamist Viljandi politseimaja välisilme.

Mida aga tähendab uus peamaja Viljandi politseinikele? Suur osa meie täiendõppest on Tartus ning et uues peamajas on arvutiklass, jõu- ja maadlussaal ning lasketiir, siis paranevad tunduvalt treenimisvõimalused.

Viimaks on loodud tingimused uue, kogu Lõuna regiooni katva juhtimiskeskuse töölerakendamiseks. Selle eesmärk on vabastada viimased politseiametnikud dispetšeri rollist ja saata nad tänavale patrullima.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5