| |
|
 |
Pärimusmuusika festivali juhataja Ando Kiviberg usub, et kahe aasta pärast on Kirsimäe aidast saanud linna kõige esinduslikum kontserdisaal.
Foto: Peeter Kümmel |
 |
Kirsimäe ait on kujunemas pärimusmuusika keskuseks
(9)
22.12.2004 00:01
Henrik Ilves, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Viljandi linnajuhid on Kirsimäe aida ostmiseks eelkokkuleppe sõlminud ning esitavad järgmisel nädalal taotluse, et sinna pärimusmuusika keskuse rajamiseks eurofondidest toetust saada.
Abilinnapea Rein Triisa sõnul on linnavalitsus ning ajaloolise mõisaaida praegune omanik osaühing Kirsimäe Ait sõlminud notariaalse eelkokkuleppe, mille kohaselt ostab linn hoone 1,5 miljoni krooni eest. Järgmisel nädalal peaks korda saama dokumendid, mis on vajalikud, et Euroopa Liidu tõukefondist keskuse rajamisele toetust taotleda. «Kavatseme taotleda võimalikku maksimumsummat, mis on miljon eurot. Kui palju töid selle eest teha saab, selgub pärast ehitamise riigihangete korraldamist,» sõnas Triisa. Abilinnapea sõnul tuleb linnal tagada projektile omafinantseeringut 25 protsendi ulatuses. «Linnapea on pidanud riigiga läbirääkimisi, et omafinantseeringu kataks Kultuuriministeerium, ning sellise lubaduse on ta sealt ka saanud,» lausus abilinnapea. Tuleb 300 kohaga kontserdisaal Aastaid lagunenud Kirsimäe aidast kavatseb linn koos mittetulundusühinguga Viljandi Pärimusmuusika Festival teha esindusliku kultuurikeskuse. Linn oleks hoone omanik, seal aset leidva tegevuse koordineerimine jääks aga folgifestivali korraldava meeskonna õlgadele. Viljandi Pärimusmuusika Festivali juhataja Ando Kivibergi sõnul kavatsetakse hoonesse rajada 300-kohaline rõduga kontserdisaal. «See oleks Viljandis esimene koht, kus orkester esineda saab. Spetsialistide kinnitusel on akustika siin suurepärane,» kinnitas ta. Pärimusmuusika keskuse saalis hakatakse korraldama klassikalise ning folk- ja d˛ässmuusika kontserte. «Oodatud on kõik, kelle tegevust võib iseloomustada sõnaga «kultuur», ka Ultima Thule võiks siin esineda. Nexuse tüüpi ansamblitele jäägu spordisaalid,» iseloomustas Kiviberg kontserdipaiga suunitlust. Hoone keldrikorrusele tehakse esinejate garderoobid ning teenindusruumid. Aida järvepoolsesse tiiba kavandatav koolituskeskus on mõeldud neile, kes rahvamuusikat lähemalt tundma õppida soovivad. «See oleks omamoodi rahvaülikool, kuhu võib korraks tänavalt sisse astuda või ka pikemaid kursusi tellida. Niisugune koolituskeskus töötab edukalt Soome Kaustise folgifestivali juures,» selgitas Kiviberg. Lisaks leiavad hoones koha festivali büroo, pärimusmuusika raamatukogu ning muusikapood, kus müüakse noote, pille ja Viljandiga seotud suveniire. Aega läheb kaks aastat See, kas eurofond otsustab pärimusmuusika keskuse rajamist toetada, peaks Ando Kivibergi arvates selge olema aprilliks. Positiivse otsuse korral võib uuenenud Kirsimäe ait külastajatele uksed avada 2006. aasta sügisel. «Muinsuskaitse nõuded on siin väga tõsised ning arheoloogilised kaevamised võtavad kaua aega,» selgitas Kiviberg. Keskuse ülalpidamiseks vajalikust rahast pool peaks laekuma keskuse enda tegevusest, teine osa loodetakse saada Kultuuriministeeriumi abiga. Aida praeguse omanikfirma taga seisab tuntud Viljandi ettevõtja Rain Raimo, kes plaanis hoonesse samuti kontserdipaika rajada, kuid loobus plaanist rahapuuduse tõttu. ARVAMUS Anzori Barkalaja, kultuuriakadeemia
rektor Kindlasti ei hakka akadeemia eestvõttel asutatav pärandkultuuri sihtasutus ja pärimusmuusika keskus teineteist segama. See, et tegutsetakse nii kultuurikvartalis kui Kirsimäe aidas, ainult tõstab Viljandi atraktiivsust.
|