1980. aastate teise poole esimesed protestiväljendused, mis said võimalikuks Mihhail Gorbatšovi algatatud perestroika, kommunistliku režiimi ümberrivistumise perioodi vabamates oludes, kasvasid välja Eesti kultuuri ja elukeskkonna kaitsmise vajadustest.

Hirveparki kogunenud inimesed seevastu sisenesid omamoodi miiniväljale. Selleks oli ajaloo ja poliitika ülitundlik valdkond, mida kommunistlik diktatuur kõige kiivamalt kontrollis.

TÕSI, KAHEKÜMNE aasta eest ei nõutud Hirvepargis veel vabadust ega omariiklust. Küll aga nõuti valjuhäälselt ajaloolise tõe kindlakstegemist ehk teisisõnu ajaloolise vale paljastamist.

Juba Aleksandr Solženitsõn oli oma 1970. aastate murrangulises kirjutises «Elagem ilma valeta» osutanud, et totalitaarne süsteem tugineb kahele sambale, vägivallale ja valele. Nood on teineteisest sõltuvad: üksi jäädes ei suuda kumbki neist püsida.

Jossif Stalini ja Adolf Hitleri kurikuulsa sõpruslepingu 48. aastapäeval esitati Hirvepargis väljakutse valele. Usuti, et Nõukogude ja Saksa 1939. aasta 23. augusti pakti salaprotokollide avalikustamine paljastab Moskva ametliku vale, nagu astunuks eesti rahvas 1940. aastal vabatahtlikku abiellu Nõukogude Liiduga.

HIRVEPARGIS alguse saanud Eesti rahvusliku vabadusliikumise moto võiks olla «Tõde teeb teid vabaks». Pärast Hirvepargi meeleavaldust selgus vähem kui aastaga tõde 1939. ja 1940. aasta sündmuste kohta.

Totalitaarse võimu valele oli antud hoop, millest ta enam ei toibunud. Selle tulemusena sattus segadusse ja kaotas enesekindluse ka vägivald, mis oli harjunud jagamatult võimutsema.

PRAEGU, kahekümneaastase distantsiga võib tõdeda: Hirvepargi kodanikualgatusega astuti esimene samm täiesti uuel teel. Poliitiliste muudatuste areenile jõudsid neile endalegi ootamatult Eesti kodanikud, kes pakkusid välja põhimõtteliselt uudseid lahendusi.

Hirvepargi ürituse õnnestumine asetas Eesti järgnevad sündmused rahvuslik-demokraatliku arengu rööbastele, mis hakkasid aina selgemalt viima ehtsa iseseisvuse taastamise poole.

JÄRGNESID allkirjade kogumine stalinismiohvrite mälestuseks ning MRP-AEG infobülletäänide publitseerimine. Murranguliseks kujunes aga järgmine, 1988. aasta, mille märksõnad ja tempod kujundati uute rahvuslike kodanikualgatuste käigus. Ametlikul võimul jäi üle vaid nendele reageerida.

Veebruaris tähistati rahva omaalgatuse korras Tartu rahu 68. ja Eesti Vabariigi 70. aastapäeva, millest kommunistlik partei ja nõukogude võimu ladvik jäiselt distantseerusid, olles üritanud esimest üritust Tartus jõuga lämmatada.

JUST NEED Hirvepargi edust inspireeritud rahvuslikud meeleavaldused viisid poliitilisele läbimurdele, mille edasised etapid olid aprilli muinsuskaitse päevad Tartus, 1988. aasta suvised öölaulupeod, Eesti pikim poliitiline pikett Draamateatri ees juunist oktoobrini (nõudega vabastada viimased süümevangid), Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei rajamine 20. augustil Pilistveres ning septembrikuine «Eestimaa laul».

Hirvepargist ulatub niisiis rahvuslike kodanikualgatuste loogiline rida kuni Eesti Vabariigi taastamiseni 20. augustil 1991 rahvusriigina õigusliku järjepidevuse alusel.

HIRVEPARGI meeleavalduse õnnestumine johtus suurel määral kodumaa rahvuslaste ja Eesti pagulaskonna aktsioonide heast omavahelisest koostööst.

USA Balti aktivistidele võlgneme tänu rahvusvahelise ajakirjanduse tähelepanu ettevalmistamise eest. Nende organiseeritud USA senaatorite kiri Gorbatšovile, mille nood saatsid välja paar päeva enne 23. augustit, tõkestas suure tõenäosusega ürituse jõuga mahasurumise kava.

Hirvepargi kogunemine koos analoogiliste demonstratsioonidega Riias ja Vilniuses kujunes Balti rahvaste saatuse teema läbimurdeks maailma avalikkuse teadvusse. Eesti, Läti ja Leedu meeleavaldus kajastusid 24. ja 25. augustil paljude välismaiste ajalehtede esileheküljel.

HIRVEPARGI tähtpäev on hea põhjus teadvustada Eesti ainulaadseid kodanikualgatusi, et iga koolilaps võiks nende üle Eesti Vabariigi 90. aastapäeva lähenedes uhkust tunda.

Kultuuriselts Hirvepark koostöös Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami bürooga tähistab homme esimese Hirvepargi meeleavalduse 20. aastapäeva teaduskonverentsi, temaatilise postmargi ja kogumiku «Hirvepark 1987» väljaandmisega. Kella 16—19 oodatakse kõiki Hirveparki kontserdile-kõnekoosolekule.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0