Otepääl peetud raie maailmameistrivõistlustel osalejad andsid saehammastele valu nii metsalangil kui Tehvandi staadionil. Foto: Kristina Tamberg

Esimest korda Eestis korraldatud võistlused võitis kodumeeskond koosseisus Taavi Ehrpais, Anto Laas ja Andres Olesk.

Samal teemal: Anto Laas astub isa jälgedes

Et rahvusvahelistel raievõistlustel vajati vabatahtlike tõlkide abi, käisin osalejate ja kohtunike suhtlust vahendamas. Nõnda õnnestus mul saemeeste maailmaga tutvust teha otse võistlusplatsil.

Nobedad näpud

Kui esimesel võistluspäeval langetati puid metsas, siis teisel päeval tuli neil käteosavust demonstreerida Otepää Tehvandi staadionil. Tundus kummaline, et metsameeste saagimisvõistlused leiavad aset staadionil. Ühelt kohtunikult aru pärides sain teada, et õiglaseks hindamiseks on valmis lõigatud pakud parim lahendus: metsas pole puud kunagi ühesugused, staadionil aga antakse kõigile äravahetamiseni sarnased treitud palgid.

Hakatuseks tuli võimalikult kiiresti maha võtta saekett, pöörata ümber saeplaat ja panna peale vahetuskett. Iga liigutus tundus olevat millimeetri täpsusega välja arvestatud: võistlejad keerasid mutreid nagu robotid ja nende näpuosavus tundus lausa uskumatu: nii mõnigi vahetas keti kümnekonna sekundiga.

Lisaks kiirusele läks tarvis ka kindlat kätt, sest pisimgi viga, nagu keti või mutri mahapillamine, andis miinuspunkte. Pealegi tuli võistlejatel lõigata sama saega veel palke, mistõttu kiiruga tehtud apsakas võis juba mõni minut hiljem saatuslikuks saada.

Saemürin kõditas kõrvu

Saekett vahetatud, tuli võistkondadel asuda järgmise ala, palkide järkamise kallale. Platsile olid üles seatud 35-sentimeetrise läbimõõduga ja seitsmekraadise kaldega palgid, millest tuli mootorsaega aja peale lõigata võimalikult ühtlane ketas.

Enne starti lasksid platsi ümbritsevad paarkümmend kohtunikku oranži kiivri küljes olevad klapid klõpsti kõrvadele. Seejärel said võistlejad loa käivitada saemootor. Saepurulõhnaga segunev bensiinihais kõditas sõõrmeid ja mootorimürin lõi õhu vibreerima. Mõnigi osaleja kuulatas saemootorit nagu viiulivirtuoos kontserdi eel oma pilli. Niipea kui punane lipp langes, sööstsid mehed saega palkide kallale. Võistlus kulmineerus hetkega, mil puuketas maha kolksatas.

Sellele järgnes kohtunike etteaste: hoolikalt mõõtsid nad tulemuse üle ja andsid punkte. Võistlejad jälgisid toimuvat mureliku pilguga justkui koolipoisid õpetajalt hinnet oodates.

Saag sõbranna eest

Küsisin enda kõrval seisvalt kaame näoga Liechtensteini noormehelt, kas ta on võistluseks valmis. Nooruk silitas heldinult mootorsae käepidet ja vastas, et võib oma sae Jacqueline’i peale alati kindel olla. Juba õhtul oli seesama noormees juunioride klassi maailmameister ja sai lisaks lemmikust Jacqueline’ile kingiks veel teisegi sae.

Järgnenud täpsussaagimisel tuli lõigata palgist ketas, ilma et saag puudutaks palgi all lebavat saepuruplanku. Nii mõnelgi kippus mootorsaag puitpõrandal ringe tegema nagu laual vibreeriv mobiiltelefon. Mitu võistlejat matkis enne võistlustulle minekut õhus saagimisliigutusi, üritades asjasse sisse elada. Et palgialust pinda paremini näha, tuli töötada põrandal käpukil, pakkudes vaatajatele head vaatemängu.

Treenerite või pealtvaatajatena oli kohale tulnud ka endisi võistlejaid. Kohtusin kunagise Eesti meistri ja MM-ilt esikohti korjanud Rein Schmidtiga, kes näitas soovijatele oma albumisse kogutud medaleid.

Kibe kaotusvalu

Paljud olid tulnud ilmselgelt iga hinna eest võitma. Paraku saab võitjaid olla ainult üks, ja teistel tuli leppida kaotusega.

Leidus neidki, kes pärast tulemuse selgumist näpu vahel õlekõrt keerutades pikka aega tühjusesse vaatasid või suisa nutta lahistasid — olgu siis kaotusvalust või pingelangusest.

Tõtt-öelda läksin võistlustele lihtsustatud kujutluspildiga, et metsamehe amet on üksnes puu läbi saagida ja jalgadele valu anda, et ise alla ei jääks.

Kummatigi tuli mul tõdeda, et metsatöödel on nüansid, mis nõuavad suurt osavust ning on mõõdetavad. Sain teada sedagi, et maailmas on palju toredaid inimesi, kelle töö ja hobi on kanda metsa eest hoolt. Nad tunnevad selle üle uhkust ning on nõus oma oskusi ka MM-il proovile panema ja teistega jagama.

Tulemused

Meeskondlikus arvestuses

1. koht — Eesti, 2. koht — Itaalia, 3. koht — Saksamaa.

Individuaalarvestuses
1. koht — Johann Raffler Itaaliast, 2. — koht Andres Olesk Eestist, 3. — koht Wolfgang Heidemann Saksamaalt. Eestlased Taavi Ehrpais ja Anto Laas said 7. ja 10. koha.

Juunioride klassis
1. koht — Patrick Walser Liechtensteinist, 2. koht — Mik Hansen Eestist, 3. koht — Michael Stein Saksamaalt.

Allikas: BNS

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5