Võrkkotis kuivade puude ruumimeetri hind ulatub küll 500 kroonini, ent vanad inimesed ostavad neid meelsasti, sest pakitud halge on lihtne tuppa vedada. Pildil laob puukotte Kesk-Eesti Küttekontori töötaja Kalvi Villems. Foto: Elmo Riig

«Müügihinna tõus on paratamatu,» nentis Viljandi suurtele kortermajadele sooja tootva aktsiaseltsi Esro juhataja Jaan Saar.

Et järgmiseks talveks toorainet saada, on ettevõte alustanud läbirääkimisi puidutootjatega ning esimesed kontaktid on Saare sõnul näidanud, et selle hind on tõusnud.

Käibemaksu kasv lisab oma

«Puidu hind näikse kerkivat kuni 20 protsenti,» arvutas Esro juhataja. «Gaasi hind on praegu ettearvamatu, aga pessimistlikum prognoos pakub kuni 30 protsendi suurust hinnakasvu.»

Esro toodab sooja peamiselt gaasist ja puidust.

«Sakala» andmetel tõuseb kütte hind tooraine kallinemise tõttu järgmisel talvel paljudes omavalitsustes.

Kui sellest tulenev hinnatõus ootab viljandlasi tõenäoliselt novembris või detsembris, siis juba juulis kallineb toasoe enam kui kümme protsenti, sest riik tõstab selle eest võetava käibemaksu viielt protsendilt 18-le.

Viljandimaal oli sel talvel ühisest katlamajast saadav toasoe kõige kallim Suure-Jaanis, kus megavatt-tunni eest küsiti käibemaksuta 1180 krooni. Viljandis oli see hind kaks korda madalam.

Sürgavere kortermaju kütva osaühingu Suure-Jaani Sume juhi Bianka Ränkeli sõnul jäi mõni klient talvel arvete tasumisega hätta. «Usun, et saame siiski hakkama, sest tarbijad üritavad suve jooksul võlgu tasuda,» lausus juhataja. Seda, et käibemaksu tõus võlglaste hulka veel suurendab, Ränkel ei usu.

Sürgaveres muutis hinna kalliks asjaolu, et sooja toodeti õlist, mille hind tegi eelmisel suvel suure hüppe ülespoole. Teisele kütuseliigile üleminek tähendaks suurt ümberehitust, mis läheks tarbijale veel enam maksma.

Puitu saab odavamalt osta

Keskkütte tarbijatest veidi paremas seisus on need majaomanikud, kel on oma ahi või katlamaja, sest nemad saavad järgmise poolteise kuu jooksul talvevarud praeguse käibemaksu protsendiga ära osta.

«Mingit erilist ostubuumi ei ole,» nentis Karksi vallas puitbriketti tootva aktsiaseltsi Textuur juhataja Argo Jõgi. «Üks riigikogu liige soetas endale küll talvevarud, aga rohkem hakatakse ostma ikkagi alles siis, kui külmaks läheb.»

Jõgi nentis ka, et esimeste külmade saabudes lähevad müügiks kõik ettevõtte varud.

Viljandis tegutseva osaühingu Kesk-Eesti Küttekontor juhi Silver Särevi hinnangul tähendavad käibemaksu tõus ja hinna kerkimine seda, et kui praegu saab ruumimeetri lõhutud tooreid puid kätte 360 krooniga, siis sügisel peaks arvestama 430 krooniga.

Ka Särev kinnitas, et peatsele hinnatõusule vaatamata ostubuumi pole. «Tegelikult on meil praegu puudele ligi kuu aja pikkune järjekord, sest toorainet napib,» lisas ta.

Selgitus

Einari Kisel,

majandusministeeriumi osakonnajuhataja

Otsus käibemaksu tõstmiseks viielt protsendilt 18-le tehti sisuliselt enne Euroopa Liitu astumist. Tegemist on maksuerandiga, mida olla ei tohiks, ja Eestile anti selles osas üleminekuperiood, mis nüüd lõpeb.

Üldist sooja hinna tõusu mõjutavad kindlasti vedelkütuste kallinemine maailmaturul ja see, et Venemaa loobub madala hinnaga maagaasi poliitikast. Ka puidu hinna osas on selgelt näha kallinemist.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5