Karksi vald sulges Karksi Põhikooli ja Lilli Algkooli, et tugevdada oma gümnaasiumi. Vallajuhid olid mõistnud, et Lõuna-Viljandimaal on liiga palju gümnaasiume ja kõik need konkurentsis vastu ei pea.

Esimene, kes selles võitluses alla jäi, oli Mõisaküla. Tegelikult võis seda ette näha, sest Mõisaküla on liiga väike, et üksi ühte hea tasemega gümnaasiumi ülal pidada. Naabervaldade lapsi oma kooli meelitada pole neil eriti õnnestunud ja oma õpilased lahkuvad põhikooli lõpetamise järel.

Emotsionaalses plaanis on Mõisaküla Keskkooli kadumisest mõistagi kahju. Vähemalt üks täiemahuline üldhariduskool võiks olla igas linnas, sest ilma selleta kaotavad noored koha vastu viimasegi huvi.

Paraku on äärealade majanduselu praegu just selline, nagu see on. Mõisakülas neelab kool peaaegu poole linnaeelarvest ja on selge, et hambad ristis poleks mõistlik keskkooli säilitada.

Selle asemel tuleb leida võimalusi, kuidas toetada oma kandi noorte õpinguid teistes ümbruskonna gümnaasiumides, ja tegutseda linna arendades nii, et kunagi muutuks gümnaasiumi avamine taas otstarbekaks.

Lõuna-Viljandimaal tasub edaspidi arvestada kahe gümnaasiumiga, kuid neilgi läheb kitsaks. Lapsi jääb vähemaks ja kõrgemale pürgivad noored üritavad jõuda mõne Viljandi kooli kümnendasse klassi või suunduvad mõnda veel suuremasse linna.

Karksi vallavanem Arvo Maling on tunnistanud, et lisaks oma maakonna koolidele tuleb konkurendina arvestada Tõrva Gümnaasiumi. Abja koolilt üritab lapsi endale saada Kilingi-Nõmme Gümnaasium. Tõsiasi, et heade tulemustega põhikoolilõpetajatel on võimalik valida õige mitme koha vahel, paneb selle piirkonna gümnaasiumid väga tugevalt proovile.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5