| |
|
 |
Võistlusel paremaks tunnistatud tööde autorid (vasakult) Evelin Varblane, Minna Räty, Merli Mändul, Piia Sillamäe ja Kerttu Olesk. Puudub Art Aarelaid.
Foto: Elmo Riig |
 |
«Inetu pardipoeg» leidis tänapäevase tõlgenduse
21.04.2007 00:01
Liisi Seil, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kildu põhikooli saalis tehti teisipäeval kokkuvõte kolmest tosinast loost, mida oli Suure-Jaani valla lapsi kirjutama inspireerinud «Inetu pardipoja» muinasjutt.
Vastemõisa raamatukogu juhataja Merle Rang tutvustas kohaletulnutele kõiki jutuvõistluse finaali jõudnud töid ning jagas välja tänukirjad. Noorema vanuseastme 16 jutu peategelaste seas olid näiteks hall rebasepoeg, inetu põrsake, omapärane kutsikas ja kidur varesepoeg, kellel olid hea süda ja suurepärane veenmisoskus. Paljudes juttudes kirjeldati lapsi, kes teistest mingil moel erinesid ning olid seetõttu kiusamise objektiks sattunud. Üks omapärane lugu rääkis poes värviliste kangaste keskel seisvast mustast riiderullist, keda keegi ei sallinud. Lõpuks õmmeldi sellest kangast presidendi balli kõige kaunim kleit. Õnneliku lõpu leidsid ka teised kirjeldatud lood. Noorema vanuseastme kõige meeldejäävamaks tööks valis ürii Sürgavere põhikooli kuuenda klassi õpilase Evelin Varblase jutu «Usu endasse». See kõneles tüdrukust, keda väiksena peeti pere häbiplekiks, kuid kes kasvades muutus ilusaks ja populaarseks neiuks. Teise koha pälvis Suure-Jaani gümnaasiumi kuuenda klassi tüdruk Minna Räty, kes oli kirjutanud inetust piparkoogist. See oli jäänud meisterkokal glasuurimata, kuid lõpuks sai oma kaunistuse siiski kätte. Kolmandaks tunnistati Sürgavere põhikooli kuuenda klassi õpilase Merli Mänduli lugu «Rohud rikkusid lapsepõlve». Selle peategelane oli tüdruk, kellele anti punnide pärast palju ravimeid. Lõpuks ei kannatanud laps seda enam välja, põgenes kodust ja sai metsas värske õhu käes terveks. Palju juttu noorte muredest Võistluse vanema rühma tööd olid nooremate omadest detailirohkemad ja fantaasiarikkamad ning jutustasid enamasti inimsuhetest. Peategelased olid noored, kellel olid tekkinud raskused vanemate ja eakaaslastega suhtlemisel. Esikoha pälvis Suure-Jaani gümnaasiumi kaheksanda klassi neiu Piia Sillamäe allegooriline jutt «Peidus ilu» toanurka peidetud ratsuritähest, mis õide puhkedes oli kõige kaunim lill ümbruskonnas. Teiseks tuli Art Aarelaid Tääksi põhikooli kaheksandast klassist. Tema oli kirja pannud loo valgenahalisest poisist, kes kasvas üles indiaanlaste keskel ning suutis tõestada, et on punanahkadega samaväärne võitleja. Kolmanda koha sai Suure-Jaani gümnaasiumi kaheksanda klassi õpilane Kerttu Olesk. Loos «Vaene tüdruk» kirjeldas autor neidu, kes oli teistele naeruks, kuid kellele ilus lauluhääl hiljem elus õnne tõi. Võistlust korraldati teist aastat Kildu põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maret Savka sõnul sai muinasjutuvõistlus alguse eelmisel aastal Kildul. Selle algatas Vastemõisa rahvamaja juhataja Merle Rang. Mullune teema oli «Punamütsike» ning laekus 15 lõbusat ja fantaasiaküllast tööd, mida hindas koolisisene ürii. «Et omavalitsused ühinesid, otsustasime sel aastal teha ürituse laiemalt ning haarata kõik viis Suure-Jaani valla kooli,» lausus Maret Savka. Kõigepealt tehti igas koolis omaette võistlus, mille paremad tööd esitati hindamiseks ülevallalisele üriile. Sellesse kuulusid iga kooli, suurema raamatukogu ning vallavalitsuse esindajad. ürii esimehe Merle Rangi sõnul kirjeldasid lapsed oma lugudes ikka neid muresid, mida neil elus ette tuleb või millest nad meedia vahendusel on kuulnud. «Mind üllatas see, et mitmes jutus oli kirjeldatud ema alkoholiprobleeme,» kõneles ta. «Ka mõni tänapäeva lasteraamat on kirjutatud samas võtmes.» Rangi sõnul räägiti veel iluoperatsioonidest ja muutumismängust, mis tunduvad lahendavat paljusid muresid. «Muutumismängu kirjeldanud jutt oli ainuke, mis lõppes traagiliselt: enesetapuga. Tüdruk muutus küll väliselt, kuid ei muutnud oma suhtumist ning inimesed ei võtnud teda omaks.» ürii juhi meelest oli positiivne, et kirja oli pandud leidlikke lahendusi, kuidas peategelane, kes pole eriti nägus, saavutab edu tänu teistele omadustele. Korraldajad kinnitasid, et soovivad muinasjutuvõistluse muuta traditsiooniks. VÕISTLUS Kildu põhikooli ja Vastemõisa raamatukogu eestvedamisel korraldatud muinasjutuvõistluse lõppvooru jõudis 36 tööd. Neid hinnati kahes grupis: VVI ning VIIIX klassi õpilaste jutukesed.
|