Hamburgis õppiv Karmen Liiva igatseb Saksamaal olles pere, sõprade ja kohukeste järele. Foto: Kristiina Vaarik

Õigupoolest sattus tänavu sõbrapäeval 21-aastaseks saanud neiu gümnaasiumi ajal Saksamaale mitu korda. Kümnendas klassis viibis ta vahetusõpilasena kümme päeva Bargteheides ja hiljem tervelt kolm kuud Viljandi sõpruslinnas Ahrensburgis ema kirjasõbra juures.

«Õppisime kolme klassiõega Ahrensburgist veerandtunni tee kaugusel asuva väikelinna Bargteheide Eckhorsti gümnaasiumis,» kõneleb Karmen Liiva. «Üritasime tunnitööst osa võtta nii palju kui võimalik, aga õnneks ei pidanud kõiki kontrolltöid kaasa tegema.»

Sõbrannad mõjutasid otsust

Esialgu tundus Karmen Liivale, et ta ei tahaks nii kaua kodusest Paalalinna koolist eemal olla, kuid lasi end sõbrannade vaimustusest kaasa haarata.

«Ma ei kahetse,» muigab ta. «Need kolm kuud olid täis põnevaid elamusi ja tulid mu keeleoskusele igati kasuks.»

Paalalinna gümnaasiumis oli neiul mitu saksa keele õpetajat, kuid kõige soojemalt meenutab ta Marika Kangrot.

Tagasi koju jõudnud, ootas Karmen Liivat ees lõpuklass ning ta pidi otsustama, mida edasi teha. Et ta saavutas saksa keele olümpiaadil kõrge koha, avanes tal võimalus minna Tartu ülikooli saksa filoloogiat õppima.

«Selline oligi mu esialgne plaan,» nendib Karmen Liiva.

Läks aga teisiti. Tänu tutvustele õpilasvahetuse ajast ja kooli ajal tehtud keelediplomile oli tee Saksamaale avatud.

Nüüd elab Karmen Liiva juba üle kahe aasta oma sõbra Dennise ja tema perega Ahrensburgi lähedal.

«See on väga väike koht, poodi peab näiteks autoga minema, see-eest on seal hea rahulik,» räägib ta.

2006. aasta märtsis asus Karmen Liiva õppima Hamburgi rakenduslikus kõrgkoolis toitumisteaduste erialal.

See kõrgkool tundus talle koole uurides parim valik. «Hamburgi ülikool annab tugeva teoreetilise aluse, samas kui meil on palju praktilist õpet ning kuue semestri jooksul kahe- ja neljakuune praktika.»

Pealegi tunnistab neiu, et ülikooli astuda ta kartis, sest mõtles, et teoreetiline ja teaduslik saksa keel võib tema õpingutel takistuseks saada.

Eriala hakkas meeldima

«Kui olin eriala välja valinud, polnud ma kindel, kas õpin seda kooli lõpuni. Aga mulle hakkas see meeldima,» jutustab Karmen Liiva. «Paalalinna koolis olin küll omandanud saksa keele põhja, kuid palju erialast keelt olen pidanud juurde õppima. Omandasin õpingute käigus hulga uusi mõisteid näiteks keemias ja füüsikas.»

Kuigi eksamid on Karmen Liivale rasked, pole ta veel üheski läbi kukkunud.

«Üritan igas loengus käia — see tuleb eksamitel kasuks. Kui olen korra loengus midagi kuulnud, on pärast palju lihtsam,» nendib ta.

Esimesed kolm semestrit õppis Karmen Liiva põhiaineid, näiteks keemiat, füüsikat, statistikat ja ergonoomiat. Neljandal semestril tuli tal valida, kas jätkata nõustamise või tootearenduse ja turunduse suunal.

Praktika Lufthansas

«Valisin viimase, sest loengud nõustamise alal olid küll huvitavad, kuid turundus ning sellega seonduvad valikained olid südamelähedasemad,» lausub ta.

Esimese põneva praktikakogemuse sai Karmen Liiva sel suvel, kui töötas kaks kuud Hamburgi lennujaama juures Lufthansa firmas LSG Sky Chefs.

«Selles ettevõttes valmistatakse kõik söögid, mis lennukisse lähevad,» selgitab ta. «Töötasin seal mitmes osakonnas, näiteks aitasin köögis toitu valmistada, aga olin ametis ka sisse tuleva kauba kontrollis ja tellimuste osakonnas.»

Kõige rohkem meeldis neiule oma jutu järgi kvaliteedikontrolli osakonnas, kus võeti toiduproove ja saadeti need laborisse. Kontrollima pidi ta sedagi, kas kõik on puhas, hügieeninõuded täidetud ja toitu hoitakse õigel temperatuuril.

Seda muret Karmen Liival ei tekkinud, et ta ei julgeks edaspidi lennukis süüa. «Väga head toidud olid,» kiidab ta hoopis.

Esialgu oli praktika neiu sõnul väsitav, sest suvel oli palav ja terve pika tööpäeva tuli püsti seista. «Varsti aga harjusin ära. Ülesanded olid huvitavad, sain paljude töökaaslastega tuttavaks ning lõpuks oli kahju ära minna.»

Vabam elu

Vahetusõpilasena tundus Karmen Liivale, et Saksamaal on elu palju vabam kui Eestis.

«Tüdrukule, kelle peres ma toona elasin, tuli ema kell kolm öösel peole järele. Mina pidin sama vanalt hiljemalt kell üksteist kodus olema,» toob ta näite.

Saksamaal köitsid teda ka inimeste sõbralikkus ning kiire ja huvitav elu.

«Praeguseks olen siinse kiirusega harjunud, kuid mida kauem siin elan, seda rohkem oskan Eesti rahulikku elu hinnata. Kodus puhata on alati hea, aga siis tunnen jälle Saksamaa elust puudust,» räägib ta.

Väiksest Viljandist pärit neiule meeldib jälgida omapäraseid ja põnevaid inimesi.

«Sõidan iga päev ligi tund aega rongiga kooli ja seal sõidukis kohtab palju erilisi tüüpe,» ütleb ta.

Hamburgis on kontrastid tema hinnangul siiski väiksemad kui Berliinis. «Kolme kuu jooksul, kui olime sõbrannadega Saksamaal, veetsime seal mõne päeva. Sellest jäid nii head mälestused, et Berliin on praegu üks mu lemmiklinnu.»

Hindab eesti muusikat

Eesti muusika on Karmen Liivale endiselt südamelähedane. Tema viimase aja suur lemmik on Dagö. Saksa muusikast meenub talle esimese hooga vaid üks esitaja: Juli. Ja muidugi kuulub nüüdki tema suve kohustuslike ürituste hulka pärimusmuusika festival.

Telerist eelistab Karmen Liiva vaadata dokumentaalfilme ja seriaale.

«Ka uudiseid olen siin hakanud rohkem jälgima kui varem,» lisab ta. «Vahel on Eestistki midagi kuulda, näiteks pronksiöö sündmusi.»

Eestis käib Karmen Liiva kahe-kolme kuu tagant.

«Igatsen kodu, sõpru, kohukesi ja siidrit,» tunnistab ta. «Saksamaal tehakse küll mingit õunasiidrit, aga seda pole igal pool võimalik osta ja see on teise maitsega kui Eestis.»

Üldiselt on Saksa toidud tema arvates enam-vähem samasugused kui meil. «Ainult peenleiba ja kohukesi siin ei ole.»

Karmen Liiva pole veel otsustanud, kas ta jääb elama Saksamaale või pöördub tagasi Eestisse.

«Tahaksin elada nii Eestis kui siin,» lausub ta. «Saksamaal olles mõtlen, et oleks kahju siit ära kolida, samas tahaksin Eestisse tagasi minna.»

ARVAMUS

Marika Kangro,

Paalalinna kooli saksa keele õpetaja

Õpetasin Karmenit gümnaasiumis. Lisaks neljale nädalatunnile valmistusime olümpiaadideks.

Viimati saavutas ta üleriigilisel olümpiaadil kolmanda koha, mis oli tol õppeaastal Viljandis parim tulemus, nii et ta pälvis selle eest Rotary klubi preemia.

Karmen oli koolis äärmiselt tagasihoidlik ja rahulik tüdruk. Temale võis kindel olla. Ka mõnel niisugusel harval korral, kui teised polnud tunniks ette valmistatud, oli Karmenil ikka midagi lauale panna.

Eelkõige iseloomustab teda minu arvates sõna «töökus». Samuti oli tal hea esinemisoskus ja ta suutis oma mõtteid selgelt väljendada. Saksa keeles paistis ta silma suurepärase intonatsiooni ja häälduse poolest.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5