Klientidel ei maksa karta, et nende supp tiheneva konkurentsi tõttu lahjemaks jääb. Küll aga jagub söögikohtade pidajatele pajast rammusamat kraami senisest vähem, sest neid, kes oma osa saada tahavad, tuleb järjest juurde. Foto: Maarja Möldre

Näljapajukil ei virele muidugi kõik toitlustajad. Näiteks osaühing Segmonte, kes peab magusas turistikohas, lossimägede naabruses, pubi Tegelaste Tuba, teenis möödunud majandusaastal 4,9 miljoni kroonise käibe juures 1,1 miljonit krooni kasumit. Selline rentaablus või üldse märkimisväärne kasum on Viljandi toitlustajate puhul paraku erand.

Samal teemal: Suurim häda on töötajate põud

Näiteks kaubamaja hoovis asuva Söögitare ja praegu suletud Mini kohviku omanik, osaühing AV Kroon sai mullu poole miljoni kroonise käibe juures 16 115 krooni kasumit ja Liverpooli pubi pidav Ermitek teenis 2,3 miljoni kroonise käibega 1612 krooni. Pubi Suur Vend omanik, osaühing Manderon jäi aga 4,5 miljoni kroonisele käibele vaatamata 84 770 krooniga miinusesse.

Kõik kliendid on loetud

Manderoni juhatuse liikme Tiit Mädamürgi selgitust mööda tulenes kahjum suurtest investeeringutest, mis mullu hoone remondiks ja uute seadmete soetamiseks tehti.

«Jooksvalt on Suur Vend üldiselt ikka kasumis,» lausus ta. «Kahjumiga ei viitsiks ju tööd teha, siis tuleks uksed kinni panna.»

Omaniku sõnul tunneb Suur Vend ennast praegu üsna tugevalt, sest ta asub heas kohas ja pakutava teenuse kvaliteedi nimel nähakse vaeva, ent uute söögikohtade lisandumisel võib sellelgi pubil tekkida vajadus püksirihma pingutada.

«Majanduskasv on meie käivet küll aasta-aastalt kasvatanud, kuid maksujõuline klientuur on piiratud ja ühtegi klienti kaotada ei tahaks — kõik nad on loetud,» tõdes Mädamürk.

Konkurente, kes turust oma osa kavatsevad haugata, on lisandumas uhkelt. Juba on kesklinnas uksed avanud kaks Aasia restorani, kuhu mahub korraga sööma ligi 75 inimest. Üks kohvik tuleb aprillis valmivasse pärimusmuusika aita ja teine Arkaadia aeda rajatavasse ärihoonesse, mis loodab uksed lahti teha hiljemalt juunis.

Rubiini asemele planeeritavasse kultuuritemplisse kavandatakse üliõpilaskohvikut tervelt 300 ruutmeetrile, mis on ligikaudu sama suur pind kui Suure Venna mõlema korruse oma kokku.

Söögikohti ei tule juurde ainult kesklinna. Männimäe külalistemaja uues peahoones on peaaegu valmis ligi 160 inimest mahutav söögi- ja joogikoht ning Riia maantee ja Reinu tee ristmiku äärde planeeritakse kiirtoidurestorani. Ka Valuoja veerel ümber ehitatavasse vanasse alajaama on kavas teha kohvik.

Kellel tuleb kaduda?

Mis laadi söögikohti kinnipanek konkurentsi tihenedes kõige rohkem ähvardab, ei soovinud toitlustusasutuste juhid prognoosida.

«Kellel on mõistust rohkem, jääb turule, kes on viletsam, langeb välja,» arvas Söögitaret pidava AV Krooni juhatuse liige Valentina Ovtšinnikova. «Võib-olla saab isu täis just neil, kes juba pikalt tegutsenud, ja nad lähevad puhkama või paremaid jahimaid otsima.»

Liverpooli pubi omaniku, osaühingu Ermitek juhatuse liige Aksel Karuse nentis, et Viljandis tulevad kõrtsipidajad niikuinii vaid ots otsaga kokku ja kui nende arv suureneb, peab mõni areenilt lahkuma.

Sama meelt oli Tiit Mädamürk. «Ega meist keegi siin väga hästi elama hakka,» lausus ta. «On selge, et kui uued kohad, eriti see Rubiini 300-ruutmeetrine, valmis saavad, peab keegi jalust kaduma.»

Juurdetulijad on seevastu lootusrikkamad, mida tõestab seegi, et nad söögikoha rajamise üldse ette on võtnud.

«Olen siinsetes baarides, pubides ja restoranides käinud ning neis on alati inimesi,» põhjendas Lossi tänavale Draakoni Keldri nimelise Hiina restorani teinud Mourice Mathias oma optimismi «Sakalale» paar nädalat tagasi. «Tänapäeval tuleb sama hind, hoolimata sellest, kas teed toidu kodus valmis või lähed välja sööma.»

Arvamused

Aksel Karuse,
pubi Liverpool osanik

Kõrtsi pidamine on väga raske töö ja Viljandis tegutsevad peaaegu kõik need tasuvuse piiri peal. Liverpoolgi tuleb vaevu ots otsaga kokku, kuid meid aitab ta vähemalt teiste ettevõtmiste juures, näiteks «Heamuusika» festivali korraldamisel.

Tiit Mädamürk,
pubi Suur Vend osanik

Söögikohtade lisandumine annab Viljandis kahtlemata tunda. Eks siis pea rohkem tegutsema ja kvaliteedi peale mõtlema, et klient enda juurde jätta.

Valentina Ovtšinnikova,
Söögitare omanik

Ainult toitlustamisega ei ole kerge välja tulla. Kindlasti on pubidel ja teistel kohtadel, kus rohkem alkoholi pakutakse, lihtsam. Praegu saame ka meie hakkama, aga mida aeg toob, ei tea keegi.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3