Suurkiskjate asjatundja Peep Männili (keskel) sõnul on hundid samasugused metsloomad kui teised ning inimestel tuleb nendega harjuda. Pildil otsib ta kiskjate jälgi koos hundiuurija Marko Kübarsepa (paremal) ja ajakirjanik Peeter Ernitsaga. Foto: Peeter Kümmel

Peep Männil, kuidas kommenteerite Kolga-Jaani valla inimeste juttu, et tänavu on hunte seal kandis enneolematult palju?

Kõigepealt tuleb öelda, et tõenäoliselt on jahimehed huntide arvukuse seal üle hinnanud. Nad räägivad kahest suurest pesakonnast, kuid teades hundi bioloogiat, on see väga vähe tõenäoline.

Sellisele väiksele alale ei mahu lihtsalt kahte karja ning tõenäoliselt on seal tegemist ühe ja sama karjaga.

Üks kari käib külade juures väidetavalt Alam-Pedja kaitsealalt, teine aga Parika järve ümbrusest.

Ikkagi on see ilmselt üks ja seesama kari, sest huntide liikumisterritoorium on suur. Kord, kui saime teateid kahest karjast, käis hundiuurija Marko Kübarsepp kohapeal ja tegi kindlaks, et tegemist oli ühe kuueliikmelise karjaga, mis oli kaarega tagasi tulnud.

Lalsi külas on nähtud veel kahte hunti.

See on küll tõenäoline, et peale vanematest ja kutsikatest koosneva pesakonna võib seal ringi käia veel kaks üheskoos liikuvat hunti.

Tuleb aga rõhutada, et praegu eespool nimetatud karja enam tõenäoliselt polegi, sest erilubadega kütiti seal neli hunti. Ilmselt lasti kuuesest karjast kõik kutsikad ja järele jäi vaid kaks vanalooma.

Nii et praegu peaks seal piirkonnas olema vaid neli hunti «Sakalas» kirjas olnud 13—15 isendi asemel.

Miks hundid päevaajal julgelt inimeste läheduses kõnnivad?

Tegemist võis olla kutsikatega, kes on alati julgemad ega tunneta veel inimestes ohtu. Sageli liiguvad nad väikestes gruppides karjast veidi eemal.

Julgus võib olla tingitud ka sellest, et küttimise intensiivsus on paaril viimasel aastal olnud mõnevõrra väiksem ning noored loomad lihtsalt ei karda inimest piisavalt palju. Sellepärast on neid ka kerge küttida.

Miks aga Kolga-Jaani inimestele ikkagi tundub, et piirkonda on palju hunte tekkinud?

Seda piirkonda hoiab oma käes Alam-Pedja kari. Varem elas pesakond kaitseala Tartumaa-poolses küljes Palupõhja ja Laeva kandis ning Viljandimaa servas käis üsna harva.

Sel suvel on kari aga mingil põhjusel Viljandimaa poole kolinud ja Tartumaal pole nad peaaegu üldse käinud. Nii et ilmselt on ta oma tuumikala vahetanud.

Kas on normaalne, et hundid koeri murravad?

Kolm või neli aastat tagasi murdis Alam-Pedja kari väga palju ketikoeri Palupõhja külas. See sarnanes praegu Lääne-Virumaal Laekveres toimuvaga, kus samuti on peaaegu kõik koerad maha murtud.

Selline käitumine on huntidel väga erandlik ega ole normaalne. Laekveres on hundid ilmselt koertele spetsialiseerunud, sest nad söövad murtud loomad alati ka ära.

See, et hunt metsaservast poolhulkuvaid koeri võtab, on täiesti normaalne. Ta kaitseb oma territooriumi ja kui seal on teisi koerlasi, püüab ta konkurente tappa. Samamoodi ei salli hunt oma territooriumil kährikuid.

Kolga-Jaanis sel sügisel murtud kaheksa koera kohta mul kahjuks täpseid fakte pole ja seetõttu ei saa ma kindlalt väita, et nad just huntide saagiks langesid.

Seda, et hunt inimest ründab, juhtub vist haruharva.

Inimest on rünnanud marutõbine hunt, kuid sellisena on ohtlik iga loom. Terved hundid inimeses toitu ei näe. Pealegi on neil praegu saakloomade hulk metsas niivõrd suur, et inimesed ei peaks küll hirmul olema.

Eestis ei ole sellist metsamassiivi, kus inimesi ei oleks. Huntide elupaik kattub inimeste omaga ning inimestel tuleb sellega harjuda. Hunt on tavaline metsloom ja mitte sugugi hirmsam kui teised.

Kas vahepeal Eestis liiga väikseks muutunud huntide arv on jõudnud juba suureneda?

Suurkiskjate kaitsekorralduskava näeb ette, et hundi arvukus peab populatsiooni säilitamiseks olema Eestis vähemalt 100 isendit.

Paar aastat oli neid siin liiga vähe, 70-80 isendi ringis, ning seetõttu oli eelmisel aastal nende küttimise limiit suhteliselt väike.

Praegu on huntide arvukuse miinimumtase aga saavutatud ning eelmise aastaga võrreldes tõstetakse tänavu küttimislimiiti oluliselt.

Kui palju küttimislube 1. jaanuaril algavaks jahihooajaks välja jagate?

Neljapäeval ministeeriumis koos käinud suurkiskjate kaitse ja kasutuse korraldamise töörühm määras esialgseks limiidiks 33 isendit Eesti kohta. Viljandimaal võib 1. jaanuarist küttida kuni kolm hunti vaid sellest karjast, mis asub Lätiga piirnevatel aladel Lilli ja Nuia jahipiirkonnas.

See on aga esialgne arv, sest kuna lumi oli maas vähe aega, ei ole meil veel täpset ülevaadet huntide sigimise edukusest. Tõenäoliselt see limiit mõnes piirkonnas hiljem suureneb.

Küttimine

Eelmisel hooajal kütiti Eestis 17 hunti. Jahihooaeg kehtis 2003. aasta 1. augustist 2004. aasta 31. märtsini.

Kahjustuskohtadesse on erandkorras enne algavat jahihooaega välja antud 15 hundiküttimise luba, millest Viljandimaale tuli kuus. Praeguseks on Eestis eriloaga kütitud kuus hunti.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5