| |
|
 |
Üliõpilasellu mahub ka palju romantikat, mille ilmekas tõestus on vallatu purskkaev «Suudlevad tudengid» Tartu Raekoja platsil.
Foto: Elmo Riig |
 |
Üliõpilase elu muutub järjest karmimaks
(14)
19.08.2004 00:01
Tiina Sarv, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kõrgkooli riigieelarvelisele kohale pääsenud tudengid peavad hakkama õp- pemaksu maksma, kui neil ei õnnestu kooli ette- nähtud ajaga lõpetada.
«Meil on see põhimõte juba sajaprotsendiliselt rakendunud,» ütles Tallinna Tehnikaülikooli vastuvõtuspetsialist Kersti Piirsoo. Maksma peavad ka need, kes alustasid siis, kui kehtis nelja-aastane bakalaureuseõpe. Praegu kestab see kolm aastat. Tublil noorel ei tasu siiski meelt heita, kui tal ei õnnestu kohe riigieelarvelisele kohale saada. Tehnikaülikoolis piisab 20 ainepunktist, et hakata kandideerima vabanenud riigieelarvelisele kohale. Tartu Ülikoolis täidetakse vabanenud õppekohad konkursi korras ning nendele võivad kandideerida riigieelarvevälistel õppekohtadel õppivad üliõpilased, õppekava vahetust taotlevad üliõpilased, reimmatrikuleerimise taotlejad ning teistest kõrgkoolidest ületulijad. Pingerea koostamise aluseks on varem kogutud ainepunktide summa ja peaaine hinnete keskmine. Enam-vähem samasugune süsteem kehtib ka teistes kõrgkoolides. Siiski tuleb silmas pidada, et eriti nõutud erialadel, kuhu saab sisse maksimumiligidase punktide arvuga, on ka väljalangemus minimaalne. «See, kui mitu tudengit ühele kohale kandideerib, ei ole taseme näitaja,» kinnitas Kersti Piirsoo. Näiteks tehnikaülikoolis on kõige raskem sisse saada haldusjuhtimise erialale, sest seal on riigieelarvelisi kohti vähe ja neile pääsemiseks peab olema peaaegu maksimaalne punktisumma. Nii on ka üsna loogiline, et sellel erialal väljalangejaid ei ole. Mõnegi nooreni võib jõuda ehmatav teadmine, et peaaegu täiesti on kadunud võimalus liikuda ühelt eelarveliselt kohalt teisele. Seaduse järgi on üliõpilasel õppekava vahetades õigus õpinguid riigi tellitud kohal jätkata ainult siis, kui ta ennistatakse sama valdkonna õppekavale. Küsimusele, kas ühe aasta tasuta õppes olnud üliõpilane pärast erialavahetust ei saa jätkata nii, et ta maksab ainult ühe aasta ja õpib seejärel tasuta edasi, vastas Haridus- ja Teadusministeeriumi jurist Sille Uusna, et selliseid õppureid peetakse õppetöö katkestajateks ja uut võimalust riigieelarvelisele kohale astuda nad ei saa. «Riik ei saa lõputult katsetusi finantseerida,» kommenteeris Uusna. Uut aega annab oodata Kui inimene on riigieelarvelisel kohal kõrgkooli lõpetanud ja soovib omandada mõnda teist ala, võib ta sama astme tasuta õppesse astuda alles kolme nominaalaja möödudes. Näiteks kui spetsialistil on seljataga nelja-aastane bakalaureuseõpe, saab ta tasuta bakalaureuseõppesse astumiseks uue võimaluse 12 aasta pärast. Õpinguid võib jätakata magistriõppes, kuid keegi ei keela tasulisele kohale astumist. Akadeemilisel puhkusel olles eksameid ei tee Üliõpilasel on õigus saada kord igas kõrgharidusastmes akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta. Lisaks antakse puhkust tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamisel kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Ravikindlustus akadeemilise puhkuse ajaks katkeb, välja arvatud juhul, kui akadeemiline puhkus on tingitud inimese haigusest või vigastusest. Uudne on põhimõte, et akadeemilisel puhkusel viibiv üliõpilane ei saa õppetöös osaleda ning eksameid ja arvestusi sooritada. Põllumajandusülikooli õppeosakonnast öeldi põhjenduseks, et tudeng võtab akadeemilise puhkuse seetõttu, et ei saa koolis käia, mitte vanade võlgade kustutamiseks. Siiski ei saa keegi keelata puhkusele jäänud inimesel õppimast ja kooli naastes kiirkorras võlgnevusi likvideerimast. Kontrolli kooli! Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse talituse juhataja Annika Tina rõhutas, et enne õpingute alustamist tuleks eriti erakoolide puhul ministeeriumi koduleheküljel olevast õppekavade registrist kontrollida, kas õppekaval on koolitusluba või kas see on akrediteeritud. «Kindlasti tuleks kõigi koolide puhul jälgida akrediteeringu lõppkuupäeva, sest riiklikult tunnustatud diplom väljastatakse inimesele ainult siis, kui ta õppis akrediteeritud õppekava alusel,» rõhutas ametnik. MUUDATUSED Ülikoolis riigieelarvelisel kohal õppijad peavad
nominaalaja ületamise järel hakkama õppemaksu maksma. Akadeemilisel puhkusel
olles ei saa õppetöös osaleda ega eksameid teha. Tasuta õpet katkestades ei
ole enam võimalik minna õppemaksuta mõnda teist eriala omandama. Allikad:
Haridus- ja Teadusministeerium, kõrgkoolid
|