Aktsiaseltsi Roni REM juhatuse esimees Kalev Kikas kiidab suveks tööle tulnud lapsi. Marina Kulik (vasakul) ja Helena Raudik teenivad puidudetailide sorteerimisel endale taskuraha ja peavad seda tööd jõukohaseks. Foto: Elmo Riig

Valla hariduskeskkonna hinnangus on kirjas: «Kõige problemaatilisem on Vambola Lasteaia-Algkooli tulevik. Positiivsemas suunas võib olukord muutuda firma Roni REM majandusliku kasvuga ning sellest tuleneva elanikkonna suurenemisega vastavas piirkonnas.»

Umbes saja töötajaga aktsiaselts on juhatuse esimehe Kalev Kikase sõnul valla suurim tootev ettevõte.

Firma tekkis 1993. aastal, kui Vambola ühismajand laiali läks ja selle töökojas hakkas tegutsema puidutöötlemisettevõte Roni REM. Esialgu tehti ketassaeraamil laudu ja prusse, töötajaid oli siis paarikümne ringis. Kahe aasta pärast valmis juba puidukuivati, 1997. aastal soetati nelikanthöövel, tootma hakati voodri- ja põrandalaudu ning mööblidetaile. Kiirem areng algas Kikase sõnul 1998. aastast.

Kask on peamine tooraine

Roni REM kasutab oma toodangu valmistamiseks 80 protsendi ulatuses kaske, sellest valmivatest oksavabadest mööblidetailide toorikutest läheb 90 protsenti omakorda otse või vahendajate kaudu eksporti.

«Kohalikud mööblitegijad on samuti kasematerjali tellima hakanud,» märkis Kalev Kikas.

Juhatuse esimehe jutu järgi jõuab puidufirma toodang Ameerika Ühendriikidesse, Itaaliasse, Rootsi, Soome, Kagu-Aasia maadesse, vähemal määral Prantsusmaale ja kunagisele põhiturule Inglismaale.

Suurematest koostööpartneritest nimetab Kikas osaühingut Brenstol, kes on just kasesaematerjalist huvitatud, samuti Valgamaal tegutsevat aktsiaseltsi Jumek.

«Toodangu järele on nõudmine, me ei jõua kõiki tellimusi täita,» kinnitas esimees kasematerjali populaarsust. Tema sõnul ei suuda Romi REM küll Imavere ja Paikuse suurte puidufirmadega võistelda, kuid on endale leidnud koha just kasepuidu töötlemises. Sellele on kvaliteedi suhtes üldiselt kõrged nõuded ja töötlemine on ka töömahukas.

«Puidutööstuses on konkurents kõvemgi kui põllumajanduses,» arvas Kikas.

Oksavaba kasepuit on küll kallis, aga esimehe sõnul on majandustegevuses oluline see, kuidas viletsamast materjalist lahti saab. Head lauda saab kasest kuni kolmandiku.

Toodangut jääb ka kohapeale

Kõrvalharuna valmistatakse firmas kohalikule turule põranda- ja voodrilaudu, saunalavalaudu ning ehitusmaterjale, teistest puuliikidest kasutatakse saart, haaba, kuuske, mändi. Saepuru ostab aktsiaselts Ramsi Turvas, suur nõudlus on ka küttepindude järele.

Kalev Kikas ütleb, et tema töötleb sajaprotsendiliselt kodumaist puitu, üle poole sellest tuleb püsilepingu alusel Riigimetsa Majandamise Keskuselt.

«Pakkumine on praegu suurem kui nõudlus, pakutakse ka Venemaa puitu,» rääkis Kikas.

Roni REM-i puidukuivati viis kambrit mahutavad kokku 250—300 tihumeetrit puitu, kõik mööblidetailideks mõeldud puit käib läbi kuivatite. Kikase sõnul tuleb sel suvel suure niiskuse tõttu ka pikemat aega laoplatsil seisnud toodang sageli tagasi kuivatisse saata.

Firma saekaatris töötavad mehed kahel ketassael ümarpuitu lõigates kahes vahetuses. Teised töötajad valmistavad saematerjali ette kuivatamiseks, hööveldavad, lõikavad, sorteerivad, vähesel määral liimivad detaile. Märtsist töötab tsehhis uus Saksa nelikanthöövel.

Kohalik rahvas leiab teenistust

Sajast töötajast on üle 20 naised, kes peamiselt sorteerivad, sest see on neile jõukohane. Tänavu suvel leidsid Roni REM-is tööd paljud lapsed. Kalev Kikas arvab, et lapsi võiks suveks rohkemgi tööle võtta. Mõistagi antakse neile selline töö, kus nad masinatega kokku ei puutu.

Kalev Kikas kinnitas, et aastaringse keskmisena võib firmas saadavat palka valla keskmisest suuremaks arvata. Osa inimesi töötab siiski sellistes ametites, kus kõrget palka ei teenigi, näiteks ladumise peal, kuid vähem tasuv töö annab teenistust rohkematele töötajatele.

«Võiksin ju töötajate arvu vähendada ja teha midagi muud, aga lähtun sellest, et kohalikel inimestel oleks tööd,» ütles Kikas. Probleemidena nimetab ta tööle tulijate madalat kvalifikatsiooni ja meeste viinalembust. Aastas vahetub saja töölise juures 10—15 välja.

Kaks kolmandikku tööst käib ettevõttes ühes, saeraami- ja mõned teised tööd kahes vahetuses.

Alkoholiga vahelejääjad viiakse automaatselt miinimumpalgale. «Puidutööstus on ohtlik ala. Isegi kui eeskirju täidetakse, võib ikkagi midagi juhtuda, näiteks liigutatakse käega midagi sealt, kus ei tohiks. Masinad aga ei hellita,» rääkis Kikas.

Ettevõttes töötavad peamiselt oma valla inimesed, see aga lisab raha valla eelarvesse.

Firmal on kaks põhiomanikku, Kalev Kikas ja Juhan Arak. Esimehe sõnul on juhtivkaadrist suur osa endised mehaanikud, lausa puiduharidusega pole kedagi.

Roni REM-i aastakäive oli eelmisel aastal 17 miljonit krooni, tänavu kuue kuuga 9,7 miljonit. Ümarpalki töödeldi mullu 8600 tihumeetrit, lisaks osteti juurde 1500 tihumeetrit saematerjali.

Miljonilise kasumi kohta ütles Kikas, et seda välja ei võeta, vaid investeeritakse ettevõttesse: ostetakse masinaid ja seadmeid ning remonditakse tootmishooneid. Firmal on oma metsaveoautod ja traktorid.

Roni REM-ile kuulub ka tütarfirma, osaühing Vambola Tankla.

ARVAMUS

Jaan Lukas,
Tarvastu vallavanem

Selliseid firmasid võiks vallas rohkem olla: inimesed saavad tööd, tulumaks jääb valda. Sel suvel leidsid ka paljud koolilapsed Roni REM-is jõukohast tegevust.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.77