Hoogsamaks muutus kultuuritegevus Suislepa Raamatukogu Seltsi asutamisega 1919. aasta novembris, juba noore Eesti Vabariigi ajal. Puudus aga oma maja. Tehti mitu katset olemasolevaid hooneid rahvamajaks ringi ehitada, kuid need ebaõnnestusid.

Lõpuks võttis asjaajamise enda kätte Suislepa vallavalitsus ja energilise vallavanema Hermann Seemeni juhtimisel hakkas asi edenema.

Otsustati ehitada täiesti uus hoone. Ehitusplaani valmistas Viljandi maavalitsuse insener Paul Lõhmus. Eelarve oli 31 000 krooni.

Uue ehitise nurgakivi asetas 1938. aasta 31. juulil kohale Viljandi maavanem Mihkel Hansen ja õnnistati õpetaja Bruno Ederma. Muide, toonane maavanem Mihkel Hansen elab praegu Torontos ja saab tänavu 29. detsembril 100-aastaseks.

Ehituse hing oli vallavanem koos paljude abilistega. Nimetagem siinjuures kaupmees Kusta Vaherit, õpetajaid Jaan Suud, Jakob Luike, Johannes Tossu ja Johannes Tootsi, vallasekretär Johan Ripsi, põllumees Hans Rõõmu ja paljusid teisi.

Kaasa aitasid paljud ühiskondlikud organisatsioonid ja seltsid. See oli suislepalaste ühisüritus.

1939. aasta võidupühal oli maja avamiseks valmis. Pidulikul koosolekul kõneles maavanem, maja õnnistas õpetaja Heinrich Laas. Loeti ette vabariigi presidendi läkitus. Vallavanem tänas kõiki kaasalööjaid.

Järgnesid kontsert ja suur rahvapidu, millest võttis osa vist küll enamik Suislepa rahvast. Pärast näitemängu laulis kogu rahvas ühiselt: «Seal kus rukkiväli lagendikul heljub…»

See oli harras tunne, mis kõikide meeli valitses.

Meenutagem neid päevi tänavusel jaaniõhtul! Suislepa-lased kogunevad pidulikuks rongikäiguks kell 18 küla kiigeplatsile jõe äärde. Sealt minnakse hobuvankrite, tõrvikute ja pillimeeste saatel sünnipäevalapsele külla. Süüdatakse jaanituli ja meenutatakse muistseid aegu.

Peale praeguste ja endiste suislepalaste oodatakse kõiki, kel aega ja tahtmist tulla.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5