Üheteistkümne trupi seas võitsid nad ühe kolmest peapreemiast lavastuse eest ja kolm näitlejapreemiat, lisaks lavakujunduse eripreemia.

Parima naispeaosatäitja auhind anti Hilja Sikkale, parima meespeaosatäitja auhind Lauri Sepale ja naisnäitleja eriauhind Viive Niinemäele. Parima lavakujunduse eest sai auhinna Kalle Raal.

Abja näiteringi juhendaja Raivo Kutser, kelle lavastusi on ennegi edu saatnud, ütles, et nii suurt tunnustust ei loodetud saada.

Näitlejad üllatasid

«Trupile see näidend eriti ei sobinud,» rääkis Raivo Kutser. «See on vana talutükk, oleme selliseid mänginud, aga näitlejatele ei pakkunud see loominguliselt midagi huvitavat.»

Laupäeval festivaliesinemist vaadates ei uskunud juhendaja aga oma silmi.

«Asi polnud selles, et nad mängisid hästi - nad elasid laval! Ma nautisin seda etendust. Pärast lõppu läksin lava taha ja ütlesin, et see on uskumatu. Nad ei osanud selle peale midagi kosta,» jutustas lavastaja.

Ta kõneles võimalusest, et näitleja saab järsku rolli kätte, ja arvas, et kõnealusel juhul leidis aset grupiviisiline näidendi meeleolu tabamine.

«Lõpu poole oli üks väike kaklusstseen. Mõtlesin, et keegi peab küll vahele minema - asi läks nõnda ägedaks,» kirjeldas Raivo Kutser naerdes.

Küsimusele, kas näitlejad jõudsid lavalt tagasi ikka terve nahaga, vastas ta: «Loomulikult!»

Niisama lihtsalt suured õnnestumised ei tule, nende nimel peab tublisti tööd tegema.

«Võib-olla me ei pane enam tähelegi, kui palju me vaeva näeme, et näidend lavaküpseks saaks. See on kõigi meelest loomulik,» arutles lavastaja.

Kohutavat higivalamist siiski ei ole, asja juurde käib mänguline ja mõnus äraolemine. «Kui väsimus on peal või kellelgi tervis kehv, siis võtame asja natuke kergemalt. Ka see tuleb kasuks, kui lasta mõnikord osalistel lihtsalt improviseerida ja oma lahendusi välja pakkuda. See annab uusi ideid.»

Tahe ja esinemisjulgus

Kolme väljavalitu hulgas olid veel Rannu ja Jõelähtme näitetrupp, kes said samuti parima lavastuse preemia.

Pärimisele, kuidas väikeses Abjas nii palju andeid on, et sealne näitering on tõusnud Eesti paremate hulka, vastas Raivo Kutser, et nii palju neid ongi, nagu trupis kaasa lööb.

«Võib-olla on mõni veel tagavaraks. Aga oleme üsna palju saavutanud ja naljalt meiega liituda ei julgeta. Loodan siiski, et leiame ka nooremaid näitlejaid, muidu läheb noorte tegelaste kehastamisega raskeks.»

Kutser arvas, et põhilised on tahe ja esinemisjulgus, siis saab inimesest laval asja küll.

«Vedelvorsti» mängitakse Abja päevadel ja võib-olla ka Hallistes. Esinemiskutsed võetakse heal meelel vastu, aga vabaõhuetendust siiski anda ei saa. Paremal juhul tuleb kõne alla mõni väiksem hoov.

Suve jooksul valib trupp välja uue näidendi ja sügisel läheb töö sellega lahti.

LAVASTAJA

Raivo Kutser võttis Abja näiteringi juhendamise Elli-Marie Leolalt üle neli aastat tagasi. Selle ajaga on ta teinud neli lavastust, neist ühe kahasse Elli-Marie Leolaga.
Elektriinseneri haridusega Raivo Kutser töötab aktsiaseltsi Electrum Viljandi osakonna juhatajana.
Näitekunsti alal on ta end täiendanud Tallinnas korraldatud kursustel.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5