Loomakaitseaktivisti Triinu Priksi kõrval paistab Viljandi täiskasvanud inimeste turvakodu ja taamal tulevase kodutute loomade varjupaiga hoone. Foto: Elmo Riig

Viljandi linnavalitsuse otsusega saavad kodutud koerad ja kassid uue varjupaiga Tümal, kus nende eest hakkab hoolt kandma Varjupaikade mittetulundusühing.

Linnavalitsus on otsustanud, et annab ühingule kümneks aastaks üürile varem veevärgile kuulunud kunagise õhupuhastite hoone ning maad. Käesoleva aasta lõpuni on ühing vabastatud üüri tasumisest.

Kui uus varjupaik tööd alustab, on Viljandi lähedal juba kaks kodutute loomade varjupaika. Jämejala haigla juures peab Viljandi koerte varjupaika füüsilisest isikust ettevõtja Otto Leesmäe.

Linnamajandusameti juhataja Priit Vihuri ütles, et Leesmäe ülesanne on eeskätt loomi püüda ja kui senine või uus omanik pole loomale kahe nädala jooksul järele tulnud, siis mürgisüstiga hukata. Tümale rajatavast varjupaigast peaks saama aga loomade ajutine kodu seni, kuni nood endale omaniku leiavad.

Vihuri rääkis, et linnale ei lähe Tüma loomade varjupaik tänavu midagi maksma, umbes 140 000 krooni kulub Jämejala varjupaiga tööks.

«Tüma varjupaiga eestvedajad on lubanud ise kodutuid loomi leida ning sinna lähevad ka Jämejalalt need loomad, kes pole kahe nädalaga omanikku leidnud,» lausus ta.

Nagu Vihuri toonitas, on linnale endist viisi tähtis, et jätkuks hulkuvate koerte ja kasside püüdmine. Jämejalal tegutseva ettevõtjaga lõpeb leping käesoleva aastaga ning siis kuulutab linn välja uue hanke, milles võivad osaleda kõik soovijad.

Ühingu plaanid

Varjupaikade mittetulundusühingu juhatuse liige Triinu Priks ütles, et Tüma varjupaiga tarvis on linnaga veel leping sõlmimata, aga kui kõik sujub, peaksid esimesed asukad sinna jõudma maikuus.

«Alustame kassidega ja hiljem korrastame hoone ka koertele,» rääkis ta. «Täpselt ei tea veel öelda, aga esialgse hinnangu põhjal on ruumi 30 kassile ja umbes sama paljudele koertele.»

Priksi sõnul võib esimesed kassid ulu alla võtta, kui hoone saab korraliku ukse. Koerte tarvis on vaja suurte aukudega põrand ühetasaseks betoneerida, muretseda aedikud ja teha muudki.

«Edaspidi on kavas rajada aed ning püstitada välja veel üks katusealune,» selgitas Priks. «Kaugemas tulevikus on plaan ümbrust korrastada, nii et koerapidajail avaneks seal võimalus oma neljajalgsetega sportlikult aega veeta.»

Eesti loomakaitse seltsi Viljandi osakonna liikmena lausus Priks, et varjupaiga loomisel ja loodetavasti edaspidigi on palju abi annetustest ja toetustest.

Tulevase varjupaiga heaks on tänaseks laekunud üle 20 000 krooni. Pidevat koostööd on lubanud loomakaitse selts ja Soome loomakaitseorganisatsioonid.

«Tahame Tüma varjupaigast teha kassidele ja koertele koha, kus neil on aega endist või uut omanikku oodata, niikaua kui tarvis,» visandas Priks. «Hukkamine on möödapääsmatu vaid siis, kui loom on parandamatult haige ja agressiivne.»

Loomade püüdmine

Kui Viljandil saab selle aasta lõpul otsa loomade püüdmise ja hoidmise leping Jämejalal tegutseva füüsilisest isikust ettevõtjaga, kavatseb mittetulundusühing Priksi kinnitusel ka selle väljakutse vastu võtta ning uuel hankel osaleda.

Ettevõtja, loomaarst Otto Leesmäe ei tahtnud praegu veel avaldada, kas tema plaanib samale tööle uuesti konkureerida.

Tümale rajatava kodutute loomade teise varjupaiga idee vastu ta oma sõnul ei ole. «Iga mõte on teretulnud, kui see on hea mõte,» lausus ta.

ARVAMUS

Andres Raudsepp,
täiskasvanute turvakodu juhataja

Jah, ma olen kuulnud, et Tümale Viljandi täiskasvanute turvakodu kõrvale on plaanis rajada kodutute loomade varjupaik. Ruumi selleks jagub.

Iseküsimus on, kuidas mõjub turvakodus elavatele inimestele, kui koerad naabruses päeval ja ööl klähvivad. Teisalt muidugi pole inimeste turvakodu mõeldud alalise koduna, vaid ajutise varjupaigana.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5