Kuigi president Toomas Hendrik Ilves oli lubanud isiklikult konverentsile tulla, asendas teda olude sunnil Ärma talu peremees, telesaate «Pehmed ja karvased» tegelane, kes meenutas, kuidas ta paarkümmend aastat tagasi oli raadiosse Vaba Euroopa nõudnud mulgikeelseid saateid. Foto: Peeter Kümmel

Eile Ugalas peetud Viljandimaa visioonikonverentsile saadetud läkituses kordas president Toomas Hendrik Ilves paar aastat tagasi välja öeldud mõtet, et Viljandist peaks saama Eesti alternatiivpealinn.

Viljandi ummistavad Läti turistid

«Näen Viljandit loomeinimeste tõmbekeskusena,» edastas konverentsi väitlusjuht, Pärnu maavanem Toomas Kivimägi presidendi mõtte.

Riigipea kujutlustes on linnas pidevalt avatud suur hulk näitusi, töötavad õdusad kohvikud ning tihti antakse huvitavaid kontserte või etendusi.

«2010. aastal alanud kultuuriinimeste sisseränne on tasakaaluks Viljandist lahkunud inimestele,» ennustab ta. Samuti soovib president Ilves näha, et Viljandil on kiire ja tihe rongiühendus nii Tallinna kui Riiaga ning laupäeval liigub siinsetel tänavatel palju Läti turiste.

Ettevõtja tahab tasakaalu

«Näen ohtu boheemluse süvenemises,» ütles oma kõne lõpus kolm aastat tagasi Kõo vallas põllumajanduslikku suurtootmist juhtinud Jaak Saarniit, kes praegu töötab Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi juhina. «Minu arvates on väga oluline tasakaalustatud areng, milles panustada tuleb nii kultuuri kui majandusse.»

Oma äritegevuse näite varal tõi Saarniit välja neli asjaolu, mis takistavad Viljandimaal ettevõtluse arendamist. «Esimene mure on infrastruktuur,» lausus ta ja nimetas eraldi teede halba seisukorda. «Kõik töötajad ei tee tööd, puudub uuendusmeelsus ning eksisteerib umbusk võõraste suhtes,» loetles ta raskusi, mida tal tuli Kõos võita.

Tulevikus on Saarniidu arvates peamine mure elanikkonna kahanemine. «Kindlasti vähendavad inimeste lahkumist piirkonna tugev identiteet ja kodutunne,» sõnas ta. «Aga prognoosi järgi elab poole sajandi pärast maakonnas 37 600 inimest.» Praegu on see arv veidi üle 55 000.

Aktsiaseltsi Viljandi Metall juhataja Jaak Sulg leidis oma ettekande algul, et elanike vähesust võiks kasutada hoopis arenguvõtmena.

«Kaks hollandlast, kes lühikest aega minu ettevõttes töötasid, ahhetasid terve tee Tallinnast Viljandisse, et küll siin on ilus loodus ja vähe inimesi,» kõneles ta. «Nad leidsid, et see on väärtus, mida tuleks hoida. Hiljuti Vietnamis käies sai mulle selgeks, et massis pole üldsegi meeldiv.»

Tema arvates elab kümne aasta pärast Viljandimaal ehk 50 000 inimest, kellest 10 000 veedab aktiivse aja väljaspool. «Töötatakse ehk Tallinnas või hoopis välismaal,» pakkus ta.

Elanike arv jätkab vähenemist

Viljandi maavanem Kalle Küttis avaldas inimeste lahkumist kommenteerides lootust, et see suund hakkab muutuma. Viimasel ajal on maakonnast lahkunud ligi 800 inimest aastas, siis maavanem loodab, et see arv edaspidi kahaneb.

Paraku ei toeta tema optimismi rahvastikuregistri tänavused andmed, sest esimeses kvartalis kaotas maakond 172 inimest. Sündimus pole kasvanud, sest kui mullu registreeris perekonnaseisuamet maakonnas esimeses kvartalis 123 sündi, siis tänavu oli see arv kolme võrra väiksem.

ARVAMUS

Toomas Sildam,
presidendi nõunik

President on öelnud, et ta kohtub kõigi välismissioonile minevate kaitseväe üksustega.

Oli see päev, kui võeti kokku kõik ligi 130 Afganistani missioonile sõitvat kaitseväelast ja president käis nendega Paldiski rahuoperatsioonide keskuses kohtumas.

President kui riigikaitse kõrgeim juht pidas vajalikuks öelda, et nende missioon on õige ja väärikas ning neile kuulub nii tema kui Eesti rahva toetus. Selle kohtumise aega ei olnud võimalik muuta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.67