| |
|
 |
Rahetsemal künka veerel asunud prügimäest sai heakorratalgute tulemusena lõkkekohaga külaplats: praht koristati ja võeti maha suur hulk võsa.
Foto: Erakogu |
 |
Rahvas ehitas prügimäe külaplatsiks
20.02.2008 00:01
Egon Valdaru, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Ramsi lähistel Vardi külas asuv Rahetsema suvilapiirkond oli veel aasta tagasi räämas elupaik, praeguseks on kohalikud inimesed selle aga kauniks muutnud.
Rahetsema rahva on ühisteks ettevõtmisteks kokku kutsunud Viljandis politseiniku ametit pidav Ülar Saar. «Ka kodukülas tuleb kord majja lüüa,» lausub suur ja sõbralik mundrimees.Suvilate piirkonnast püsiasukatega külaks Rahetsema on olnud viljandlaste suvilapiirkond, viimastel aastatel on aga järjest rohkem inimesi asunud sinna elama püsivalt. Praegu elab külas Ülar Saare hinnangul viiekümne pere ringis. «Suvilaid kohandatakse ümber ja ehitatakse uusi maju. Kahe eramu rajamine on praegugi pooleli,» räägib ta. Endistes suvilates elavad Saare jutu järgi põhiliselt pensionärid ja uusi maju rajavad noored. Temagi ostis Rahetsemale neli aastat tagasi suvila ning kohandas selle aastaringseks elamiseks ümber. Ajapikku hakkas teda häirima küla räämas ilme. «Sissesõit oli lausa masendav. Pole just rõõmustav, kui sulle vaatab enne koju jõudmist vastu prügihunnik. Pealegi oli sissesõidutee oksi täis kasvanud,» meenutab mees. Tehti korjandus Korda hakkas Ülar Saar Rahetsemal looma mullu kevadel. «Peale küla ilme parandamise soovi oli mul tahtmine siinseid inimesi tundma õppida. Igaüks elas omaette nagu rott urus, teadsin vaid mõnda naabrit. Aastaga olen tutvunud enamikuga,» jutustab ta. Korrastustööde tarbeks korraldas Ülar Saar kohaliku rahva seas korjanduse ning nõnda kogunes 10 000 krooni külakiige rajamiseks ja külaplatsi ehitamiseks vajalike kopatööde eest maksmiseks. Puidu andis tasuta üks kohalik elanik ning kiik ehitati ise. Ka kopatööd õnnestus ühelt naaberküla Ramsi mehelt soodsamalt saada. Nüüd on Rahetsemal künka veerel asunud prügimäe asemel ilus lõkkekohaga külaplats. «Võtsime maha rohkesti võsa ja koristasime prügihunniku,» räägib Ülar Saar. «Eraomanikule kuulunud maa saime kasutamiseks tasuta. Osa kogutud rahast jäi veel jaanipäevaks laua katmiseks ja omapruulitud õlle pakkumiseks.» Jaanitule tõi kohale vallavanem ja ühtlasi avati pidulikult külakiik. «Üks õhtu atraktiivsemaid vaatepilte oli see, kui soovijad lõkke kõrvale tehtud hiiglaslikku lepakoorest pasunat puhusid,» meenutab Saar. Esimest korda käis külarahvas tema sõnul koos 2006. aasta advendiajal jõulukuusele küünlaid süütamas, mullu oli jõulukuusk külas püsti teist korda. Heakorratalgud on plaanis ka sel kevadel ja külaplatsile kogunenud oksaprahist süüdatakse jüriöö tuli. Tulevikus tahab Rahetsema rahvas traditsiooniliste ürituste hulka suurendada. «Varem läks meil külast läbi auklik ja hirmsasti tolmav tee. Inimesed kurtsid, et siin ei saa elada. Mullu lasi vald sellele teele tolmuvaba katte panna,» rõõmustab Ülar Saar. Mured ja plaanid Möödunud aastal paigaldas vald Rahetsemale pilkupüüdva külasildi, millel on ühtlasi teadetetahvel ja majade paiknemise skeem. Külas on aga ka muresid. Neist ühe suuremana nimetab Ülar Saar tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi puudumist. «Igal majapidamisel on siin eraldi joogivee- ja kogumiskaev. Et elatakse ligistikku, pole välistatud vee reostus,» räägib ta. Saar avaldas lootust, et vald lahendab lähitulevikus teisegi probleemi. Nimelt puudub Rahetsemal tänavavalgustus. Plaanis on ka külaseltsi asutamine — siis saaks vajalike tööde tarvis mitmesuguste projektide kaudu toetust taotleda. Peetud on juba rahvakoosolek ja inimesed olid nõus seltsiga liituma. Selle nimeks on pakutud Rahetsema koda. Lähiajal on Rahetsema rahval kavas külla puid ja lilli istutada ning paigaldada tee äärde pinke, kus võiks istuda ja jalga puhata. Ülar Saarel mõlgub mõttes ka üks suurem projekt: «Asula paisjärv tuleks puhastada ja teha sinna korralik rand, kus lapsed saaksid ujumas käia.» ARVAMUS Erich Palm, Pärsti vallavanem Nii Vardi kui Rahetsema elu juhivad noored tegusad inimesed, kes töötavad selleks, et küla ärkaks ning naabritel ja endal oleks turvaline kodu ja huvitav elu. Ülar Saar ja Vägilen Juhanson räägivad mõlemad vähe, võtavad aga asja kätte ja teevad koos külarahvaga selle ära. Nad ei küsi, mida annab vald neile, vaid eelkõige annavad ise vallale.
|