Juhtkiri: Raha määrab
18.12.2004 00:01
«Sakala»
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Eelkõige on raamatute puhul tegemist vaimuvaraga, kuid
sellelgi on ju kindel ja tänapäeval üsna suur rahaline
väärtus.
Jaan Rannapi surematu tegelane Agu Sihvka ja tema sõber Kiilike sattusid ühes jutus tööle kooli raamatukokku. Nende ettekujutus, et seal on kõige raskem õiget teost üles leida või raamatutelt tolmu pühkida, ei osutunud tõeks. Kõige keerulisem oli raamatuid hoolimatutelt laenajatelt tagasi saada. Sihvkal ja Kiilikesel õnnestus üks pikka aega kadunud «Kevade» eksemplar tagasi tuua, kui nad ennast üsna kogemata kombel Tootsiks ja Libleks olid maskeerinud. Loomulikult ei tule kõne alla, et Viljandi Linnaraamatukogu töötajad pealuu ja mõõga ühes võtaksid ning «Hamletit» tagasi nõudma läheksid. Päriselus peab rakendama teisi vahendeid, kuid väga kaugel need eespool kirjeldatud fiktsioonist polegi. Nimelt peavad raamatukogu töötajad muude kohustuste kõrval käima ja võlgnikele kirjakastidesse meeldetuletusi poetama, sest nende postiga laiali saatmine läheks liiga kalliks. On ju linnaraamatukogul umbes tuhat võlgnikku! Kui arvestada, et igal tähtaegu mitte meeles pidaval laenajal on käes vähemalt kaks teost, siis tähendab see, et viljandlastel pole võimalik lugeda umbes paari tuhandet raamatut. Enamikus on need õpikud, teatmeteosed ja kohustuslik kirjandus, mida ei saa kuidagi ka lugemata jätta. Raamatukogu otsus võlgnikele inkassofirma kraesse saata tundub esmapilgul võib-olla radikaalne, kuid ometi on see ainus tee. Tänapäeval ei imesta keegi, kui paari tuhande kroonise krediitkaardi- või telefonivõla pärast inkassofirmaga tegemist tuleb teha. Miks peaks raamatutega teisiti olema? Eelkõige on tegemist küll vaimuvaraga, kuid sellelgi on kindel ja üsna suur rahaline väärtus. Elu on näidanud, et kõige kindlamalt määrab asjad raha.
Enamik laenajatest viib teosed õigel ajal tagasi või vähemalt reageerib
esimesele meeldetuletusele, kui on juhtunud unustama. Siiski on palju ka neid,
kes viitsivad ennast liigutama hakata ainult kartuses, et pehmekaanelise õpiku
hind võib tõusta Guttenbergi Piibliga võrreldavasse
suurusjärku.
|