| |
|
 |
USA kuulsa tööstuslabori juhtivteadur Girsh Blumberg hindab oma Eesti kolleegide tööd ja armastab Viljandit, sest siin on ta lapsepõlvekodu ja vanemad. Foto: Tiina Sarv |
 |
Tartu haridusega USA tipplaboris
(1)
18.12.2004 00:01
Tiina Sarv, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kui Viljandi Vene Gümnaasiumi direktor Elias Blumberg hiljuti oma 70 aasta juubelit tähistas, ei pidanud ta poeg ekstra kaugelt ookeani tagant kohale lendama.
USA ühes nimekamas tehnoloogiakeskuses, Bell Labsis juhtivteadurina töötav Girsh Blumberg oli just neil päevil visiidil Inglismaal Cambridge’i Ülikoolis. Girsh Blumberg, teist on saanud maailmatasemel füüsik. Kus te oma edule aluse panite? Õppisin Tartu Ülikoolis, lõpetasin selle 1981. aastal. Seejärel töötasin pikemat aega Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis ehk Lippmaa instituudis, nagu rahvas seda teab. Siis avanes mul võimalus minna külalisteadurina Illinoisi Urbana Ülikooli. 1998. aastal asusin tööle Bell Labsi. Palun rääkige oma töökohast natuke lähemalt. See on üks suurimatest ja vanematest tööstuslaboritest Ühendriikides, mille rajas möödunud sajandi algul kunagine telefonimonopol AT&T (American Telephone and Telegraph). Seal on tehtud kõik suuremad tänapäeva avastused: telefon, side- ja videosüsteemid, transistor, kõrgtemperatuurne ülijuhtivus, arvutite keel C, operatsioonisüsteem UNIX ja teised. See on väga pika ajalooga ja väga suur labor. 25—30 aastat tagasi oli AT&T-s tööl kokku peaaegu kolm miljonit inimest. Laboris neist umbes üks protsent, seega ligi 30 000, kellest umbes tuhat tegeles fundamentaalteadustega. Kui AT&T monopol lõhuti, tekkisid väiksemad firmad, nende hulgas ka Lucent Technologies, kellele praegu kuulub Bell Labs. Lucent Technologiesis töötab umbes 35 000 inimest. Firma on telekommunikatsiooni alal liider, tema tegevusvaldkond on raadiotelefonid, optiline side ja internet. Bell Labsil on praegu üle 30 000 patendi, ma täpselt isegi ei mäleta, sest neid tuleb järjest juurde. Laboris on töötanud 11 Nobeli laureaati, töö on väga põnev. Millega teie tegelete? Ma töötan põhiteaduse alal koos rühma teaduritega. Tegelen tahke keha füüsikaga, täpsemalt spektroskoopiaga. See on seotud mingil määral selle valdkonnaga, millega tegelevad Tartu Ülikooli Füüsika Instituut ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Tallinnas. Kui te pärite nüüd mu töö praktilise väljundi kohta, siis ma kardan, et kui ma üritan seda liiga lihtsustada, ei tule see õigesti välja. Töö tõttu ma reisin üsna palju, üle kümne korra aastas osalen mitmesugustel konverentsidel maailmas. Palun võrrelge Eesti ja USA teadlaste tööd. Eestis tehakse väga kõrgekvaliteedilisi uurimusi. Eesti kolleegid on meiega võrdsed, mõnes suhtes paremadki. Kahtluseta on nad maailma tipus, nende töid on publitseeritud kõige autoriteetsemates teadusajakirjades. Materiaalsed võimalused pole vist siiski võrdsed. Ma ei ole tükk aega Tartus füüsika instituudis käinud. Oma endises töökohas Tallinnas olin alles möödunud nädalal ja nägin, et mõned seadmed on täiesti maailmatasemel. Samuti tulemused, eriti mis puudutab optikat ja tuumamagnetresonantsspektroskoopiat. Endel Lippmaa on võimekas teadusorganisaator. Ta on väga oluline inimene nii eesti teadusele kui ka ühiskonnale. Meil käib diskussioon Tallinna ülikooli teemal. Tartu oleks nagu nii väike ja vaene linn, et pealinna rahakott pühib sealse ülikooli ligi 400-aastase ajaloo olematusse. Mina elan ja töötan ühes USA väikeses linnas. Seal on hea rahulik töötada ja elada. Teaduse tegemisel on see pluss, mitte miinus. Ma ise olen hariduse saanud Tartus ja see võimaldab mul maailmatasemel tööd teha, ka kõik mu kolleegid on väga kaugele jõudnud. Mina mäletan Tartu head tehnilist baasi Riia maanteel füüsika instituudis. Astronoomia alal oli tugev Tõravere. Tartu teadlaste töö tõestab, et praegugi ollakse kõrgel tasemel. Tehnikaülikool on palju tehnilisem ja rakenduslikum. Pedagoogikaülikoolis sellist baasi ei olnud ega ole ka praegu ning selle rajamine on kindlasti väga keeruline. Kui me juba võrdleme, siis meenutan veel üht väidet. Mõni aasta tagasi ütles üks Eesti juhtiv geeniteadlane, et varsti pole Euroopa USA-ga teaduses enam võimeline konkureerima. Kuidas see USA-st vaadates tundub? Ma ei ole geneetikaga väga kursis, aga esimene kloon tehti vist Šotimaal. Ma arvan, et Euroopas on teaduse finantseerimine paremini korraldatud kui Ameerikas. Praegu ma füüsika vallas küll ei näe, et Euroopa on maha jäämas. Euroopa on teinud teadusse väga korralikke investeeringuid ja ehitanud suuri teaduskeskusi. On alasid, mis on Euroopas kindlasti tugevamad, mõned teised jälle Ameerikas. Jaapan on väga tugev ja areneb kiiresti, investeeringud teadusse on selles riigis väga olulised. Kaugemas tulevikus võib konkurentsi oodata ka Lõuna-Koreast. Praegu aga liigub kõige kiiremini edasi just Jaapan. Ilmselt tundub see pärimine naiivne, aga meil räägitakse järjest rohkem mobiiltelefonide kahjulikust mõjust tervisele. Kas te oskate seda kommenteerida? Mul ei ole teaduslikke andmeid, aga olen kuulnud, et mingi kahjulik toime võib olla. Paljud inimesed kasutavad radiatsiooni vähendamiseks rääkides kõrvaklappe. Mul endal ei ole mobiili, aga teistel põhjustel. Mul on vastajaga telefon nii töö juures kui kodus, aga ma ei pea olema iga hetk kättesaadav. Inimesel peab mingi privaatsus olema. Mul on vaja ka mõtlemise ja töötegemise aega. Mis haridus on teie abikaasal? Tema lõpetas Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri erialal ja töötab praegu arvutigraafiku-disainerina ühes arhitektuurifirmas. Meie poeg käib kuuendas ja tütar kolmandas klassis. Meil lõputult näidatavate Ameerika filmide põhjal võiks edasi rääkida, et teil on basseiniga maja, mitu autot ja lapsed käivad erakoolis... (Puhkeb naerma.) Basseini ei ole, maja küll. Ja lapsed käivad riigikoolis. Ka neid on erinevaid, meil on hea kool. Õhtuti tehakse ka meie peres süüa, kuigi pean tunnistama, et poes käimine on üks tüütu ettevõtmine, ja paar korda nädalas tuleb pesumasin käima panna. Kas teil on aega kultuurielust osa saada? Elame kolmveerandtunnise sõidu kaugusel New Yorgist. Võimalusi on palju ja raske on valida, lõpuks on kõik aja küsimus, eriti siis, kui sul on pere ja üsna väikesed lapsed. Mulle meeldib Metropolitan Museumis näitusi vaatamas käia. Ameerikas on sportlik eluviis väga kõrgelt hinnatud. Abikaasa käib kaks korda nädalas tütrega iluuisutamas. Kuigi ka meie lapsi meelitavad teler ja arvuti, oleme püüdnud neile selgeks teha, et raamatudki on väärtuslikud. Nad loevad raamatuid. Mis on teie kodune keel? Vene keel. Lapsed õpivad ka heebrea keelt. Kus on teie kodumaa? Minu sünnikoht on Viljandi. Siin elavad mu vanemad. Püüan koos õdedega, kes elavad Iisraelis, nende käekäiguga kursis olla. See ei ole kerge, sest vahemaa on väga suur. Seda võimalust, et te kunagi päriselt Eestisse tagasi tulete, vist enam ei ole? Miski ei ole välistatud. Labor
USA-s asuv maailma suurimate tööstuslaborite hulka kuuluv Bell Labs on oma
nime saanud telefoni (1876) ja grammofoni (1886) leiutaja Alexander Graham Belli
järgi.
Ligi sada aastat tagasi asutatud laboril on üle 30 000 patendi ja seal on
töötanud 11 Nobeli preemia laureaati. Labor on maailma juhtiv
telekommunikatsiooni arendaja.
Allikas: internet
|