Päästeameti pressiesindaja Ott Laido sõnul toob kütteperioodi algus kaasa tulekahjude sagenemise eluhoonetes.

«Selliste tulekahjude tekkepõhjustest on hooletu käitumise järel teisel kohal probleemid küttekolletega, sealhulgas pühkimata korstnad,» ütles Laido.

Siseministri määrus näeb ette, et eluhoonete korstnaid ja tahmalõõre tuleb puhastada kaks korda aastas. Aiamaja puhul võib piirduda korstnapühkija kutsumisega kord aastas.

«Enamik küttekollete põhjustatud tulekahjudest leiab aset uute küttekolletega. Seetõttu on vaja küttekolde ehitamiseks taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusluba, millega kaasneb ka päästeteenistuse heakskiit,» rääkis Laido.

Korstnad ja tahmalõõrid tuleb hoida pragudeta ja puhtad ning kütta mõõdukalt ja kuivade puudega.

Küttekollet ei tohi jätta järelevalveta ega külmunud torustikke soojendada lahtise tulega. Kui aga siiski peaks tulekahju puhkema, on selle varajasel avastamisel suureks abiks suitsuandurid.

Kui linnades ja suuremates asulates pääsevad tuletõrjujad elu- ja abihoonetele ligi lihtsalt ja kiiresti, siis ääremaade metsatalud teevad päästetöötajad murelikuks.

«Päästeamet tuletab meelde ja paneb inimestele südamele, et operatiivse abi efektiivsus sõltub suurel määral juurdepääsuteede läbitavusest. Seetõttu tuleks kinnisvara omanikel tagada majavalduste juurde suunduvate teede sõidetavus, võttes sealjuures arvesse, et suur päästeauto sinna sõitma mahuks,» rääkis Laido.

Ta lisas, et inimesed peaksid välja uurima, kus asub kodule lähim veevõtukoht ja võimaluse korral hoidma tee selleni vaba ka lumisel ajal.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0