Kuigi inimesed on fossiilkütused oma teenistusse rakendanud, on nafta ja selle saadused ka suur ohuallikas. Lisaks reostusele, mis tekib nende kasutamisel, võivad kütusetsisternid õhku lennata. Viimasel ajal on mitu sellist õnnetust napilt mööda läinud.

5. juunil Tallinna lähedal asuva Iru keemialao põlengu ajal veeresid Eesti Raudtee kütuserongid leekidest mööda ja üleeile õhtul süttis Lääne-Virumaal põlema 56 bensiinitsisterni vedanud vedur.

Sellest, et kõige suurem oht Tallinnale on seda läbivad tohutud kütuserongid, on varemgi räägitud, kuid need juhtumid andsid kartustele uut hoogu. Loodetavasti jääbki vaid meie ettekujutustesse see, mis juhtuks, kui mõne niisuguse esheloniga õnnetus juhtuks.

Ent ohtlikke kütusemahuteid on meile ka tunduvalt lähemal kui Iraagis või Tallinnas. Viljandis seisavad kesklinnas juba aastaid tsisternid kümnete kuupmeetrite masuudiga, mille järele keegi ei valva.

Linna keskkonnaspetsialist Riho Karjus on õigustatult mures selle pärast, et asotsiaalid üritavad mahutitest kütust kätte saada ja seda lõkketegemiseks kasutada.

Bagdadis ja Tallinnas ei ole lahendust veel tükil ajal oodata, kuid Viljandist peaks üks ohuallikas tuleval aastal kaduma. Riigi antud poolteisest miljonist kroonist koos linna lisatava poole miljoniga piisab selle likvideerimiseks.

Ometi paneb imestama, et need neli mahutit on nii kaua viljandlaste tervist ja elukeskkonda ohustanud. Nüüdki kulub veel igasuguste kooskõlastuste saamiseks vähemalt pool aastat.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5