2002. aasta septembris võis Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee olla tunnistajaks järvemuuseumi ehitustööde algusele, praegu on ehitiste valmimise aeg aga teadmata. Foto: AIN PROTSIN

«Kahju on sellest, et toetamist kunagi alustati, kuid enam ei jätkata, kuigi taotluste hindamisel on eelistatud jätkuprojekte,» nentis ta kirjas. Kaljuvee sõnul ei saanud toetust ka ülejäänud kaks Võrtsjärve Sihtasutuse esitatud projekti.

Jaanika Kaljuvee ei varjanud oma kehva meeleolu telefonivestluseski.

«Oleme väga kurvad, sest tööd jäävad sel aastal pooleli,» lausus ta mõrult. «Oleme rahataotlusi esitanud tänavu mõlemasse KIK-i vooru, kuid kummastki ei ole midagi saanud. Ei aidanud ka aasta algul tehtud lobitöö.»

Kaljuvee andmetel on KIK suuri summasid andnud Emajõe-Suursoo looduskaitseala keskusele, mis loodetakse ilmselt valmis saada.

«Kurvaks teeb aga see, et meie asi jäeti järsku pooleli,» nentis ta. «Kui ehitus nüüd seisma jääb ja talv jälle vahele tuleb, siis rikuvad külm ja niiskus selle natukesegi, mis valmis on saadud!»

Vaja oleks kahte miljonit

Võrtsjärve Sihtasutus esitas KIK-ile seekord kolm projekti kogumaksumusega 1,6 miljonit krooni. Sellest suurim summaga 1,4 miljonit krooni puudutas Võrtsjärve keskuse ja järvemuuseumi ehitustöid.

Keskusele ongi vaja veel 1,4-2 miljonit krooni, et värvida maja fassaad ja renoveerida klaaspaviljon. Sisetöödest on vaja valmis ehitada loengute ja akvaariumide saal.

Järvemuuseumi ehitus algas 2002. aastal, kui Võrtsjärve Sihtasutus sai KIK-ilt 200 000 krooni ning Tartu Maavalitsus, limnoloogiajaam ja sihtasutus ise lisasid sellele 150 000 krooni.

Eelmisel aastal toetas KIK ehitust samuti 200 000 krooniga ning toetajad andsid 120 000 krooni.

Kogu selle 700 000 krooni eest on tehtud projekt, kindlustatud hoone vundament, soojustatud fassaad ja vahetatud katus. Siseruumidest on valminud sanitaarsõlm, väike köök ja sihtasutuse kabinet.

PHARE programmi abil on sihtasutusel õnnestunud keskusele soetada mööblit ning kontori- ja muud tehnikat, kuid praegu ootavad need kõik oma aega.

«Oleme PHARE abiga saanud kolm arvutit ja printeri, videokaamera koos teleri ja videomakiga, dataprojektori, mikroskoobi ning multisensori vee kvaliteedi mõõtmiseks, kuid meil ei ole neid kuhugi üles panna!» muigas Jaanika Kaljuvee.

Seda, et Võrtsjärve keskusel tööd jätkuks, kinnitasid PHARE projekti rahastatud koolitused, mille sihtasutus korraldas juuni algul. Õppetöö käis siis limnoloogiajaama väikses seminariruumis.

«Laste ja õpetajate huvi kursuste vastu oli nii suur, et see tundus lausa uskumatu,» rääkis Kaljuvee. «Vallaametnike koolitus sai loiuma vastukaja, aga keskkonnaspetsialistidel on võimalus ilmselt ka mujal sellistel seminaridel käia.»

Raha ei saanud ka puhkeala ja matkarajad

Teine Võrtsjärve Sihtasutuse projekt, mis samuti juba kolmandat korda rahata jäi, puudutab Viljandimaal Kolga-Jaani vallas asuva Jõesuu puhkeala väljaehitamist. Kolmanda projektiga taotleti raha Võrtsjärve ümbruse matkaradade tegemiseks.

Sihtasutuse juhataja nentis, et iga aastaga tekib tal üha rohkem kiusatus käed üles tõsta ja alla anda.

«Vallavanemad on aga praegu veel positiivselt meelestatud, sest teistpidi läheb meil koostöö Global Nature Fundi ja Living Lakesi ühinguga jälle väga hästi,» jätkas ta.

Kaljuvee kinnitust mööda on sihtasutus rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu juba ka toetust saanud. Näiteks andis fond oma Eesti partneritele looduskaitse tegevuseks 10 000 eurot (üle 156 000 krooni), mis läks ühingu kaksikliikmeks olevate Võrtsjärve ja Peipsi vahel jagamisele.

Pärast limnoloogiajaama teaduritega arutamist otsustas Võrtsjärve Sihtasutus enda käsutusse saadud 5000 eurot (üle 78 000 krooni) kasutada veekogus elava haruldase kala tõugja kaitse propageerimiseks.

Samuti on ühing soovitanud Võrtsjärve sihtasutusel esitada taotluse, et saada raha Ida-Euroopa riikide ühisest reoveesüsteemide taastamise projektist. «Valisime välja Viljandimaa Soe reoveepuhasti, mis vajaks rekonstrueerimist, ning esitame taotluse septembri lõpuks,» rääkis Kaljuvee.

Ta lisas, et märkimisväärsed on ka kõik messid ja muud ettevõtmised, millest sihtasutus järvede partnerlusühingu kaudu osa on võtnud. «Sealtpoolt on tugi suur, meid julgustatakse ja innustatakse. Siin seda peaaegu polegi,» nentis ta.

Siiski kavatseb sihtasutus 15. juuliks KIK-i kolmandasse toetuste jagamise vooru jälle oma projektid esitada. «Jonni ei saa jätta,» lausus juhataja.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0