Viljandi Turismiinfokeskuse juhataja Angela Aru arvates peaksid Viljandi võimud ja ürituste korraldajad mõtlema rohkem mitmepäevastele ettevõtmistele, et jätta nendele tulnud inimesed siia ka ööbima. Foto: Elmo Riig

Ees ootab kolm suvekuud, mil Viljandit külastab ligikaudu kaks kolmandikku kogu aasta jooksul siia jõudvatest turistidest.

«Sakala» uuris Viljandi Turismiinfokeskuse juhatajalt Angela Arult, kas tema arvates on linn turistide vastuvõtuks valmis.

Samal teemal: Turistide arv suureneb

Angela Aru, mis sorti turistid Viljandit üldse külastavad? Kas tooni annavad bussiga läbisõitjad, kes peatuvad kolmeks tunniks, et lossimägedes tiir teha?

Mina saan hinnangu anda nende inimeste põhjal, kes käivad läbi turismiinfokeskusest. Väga palju on tõesti suure bussiga tulnud läbisõiduturiste, kuid on ka neid, kes jäävad ööbima. Tänagi olen näinud rahvast Prantsusmaalt, Ameerikast ja Soomest. Üksiküritajad satuvad i-punkti kõige tihedamini, suurte ekskursioonidega puutume vähem kokku.

Mida arvate väitest, et Viljandi on pissipeatus Tartu ja Pärnu vahel?

Eks ta kuigipalju ole, aga kindlasti mitte sel määral nagu kümme aastat tagasi. Viimasel ajal on päris palju turiste, kes ei liigu mitte Pärnu—Tartu, vaid põhja—lõuna suunal ehk Tallinnast Otepää poole.

Ega me väga rõõmsalt hõisata ka saa, sest kui vaatame kas või Lõuna-Eesti majutusstatistikat, jääme ikkagi kõvasti alla keskmise. Eks mõjuta seegi, et meil pole nii palju majutuskohti kui Tartus ja Otepääl.

Kellega me turistide pärast võistleme? Väikese Eesti puhul konkureerivad omavahel pigem piirkonnad, näiteks saared contra Lõuna-Eesti, mitte linnad.

Ma arvan, et Eesti-siseselt ei saagi väga konkurentsist rääkida.

Kui välisturist Eestisse satub, on täiesti loogiline, et kõigepealt käib ta Tallinnas. Enamasti ei lähe ta huupi suvalisse kohta. Kui pealinn on nähtud, on järg ülejäänud Eesti käes ja et riik on nii väike, käib turist läbi enamiku kohtadest.

Kui me saame turisti Tallinnast välja, jõuab ta tihtipeale ka Viljandisse. Kogemuse järgi võin öelda, et pereturistid sõidavad kas ühekorraga kogu Eesti läbi või võtavad ühel aastal pool Eestit ja järgmisel korral teise poole.

Mis ajendab individuaalturiste Eestisse või Viljandisse tulema? Mida nad loodavad siit leida?

Mõni nädal tagasi oli siin üks Belgia poiss, kes purssis päris hästi eesti keelt. Küsisin tema käest muu hulgas, kuidas ta eesti keele selgeks sai, ja ta vastas, et ise õppis, selleks, et siia tulla. Ta oli Eestist kuulnud ja lihtsalt tahtis tulla. Selline põhjendus tuuakse päris tihti.

Mida konkreetselt soovitakse näha, selgub tihti reisi ajal. Ilmselt loodetakse ka, et siin on kõik veidi odavam kui Lääne-Euroopas. Ja loomulikult avastatakse midagi huvitavat, olgu selleks siis vaade lossivaremetelt järvele või midagi muud.

Tihti on siia tulemiseks tõuke andnud see, et inimene on kohtunud mõne eestlase või viljandlasega ja sealt on huvi tekkinud. On neidki, kes on oma reisi hoolikalt planeerinud ning teavad täpselt, mida külastada ja vaadata.

Milline on praegu meie seis turistide vastuvõtuks?

Turismiinfo koha pealt oleme praegu heas seisus. Juhatavad materjalid on seitsmes keeles, juunist peaksid lisanduma hispaania- ja rootsikeelsed. Kaasa ostmiseks on juurde tulnud värvitrükiseid ja suveniire, sealhulgas kommid Ürgses Rütmis.

Kui teenuste poolt vaadata, siis sageli otsitakse rahvusliku sisekujundusega toidukohta, kus pakutaks rahvussööki.

Aeg-ajalt küsitakse, kas siinkandis on odavat youth-hostel’it, sellist, kus 10—12 inimest saaks ühes toas ööbida, köök oleks koridori peal ja ööbimine maksaks 100 krooni ringis.

Sellise koha puudumise põhjused on üsna loogilised. Et majutusasutustele kehtestatud nõudeid on kulukas täita, eelistavad majutuse pakkujad nende täitmise järel lisada veidi mugavusi ja ööbimise eest rohkem raha küsida.

Milline on negatiivne vastukaja, mida olete turistidelt saanud?

Turist, eelkõige välismaalane üldiselt ei kurda. Tema naudib vaikset linna ja selle õhustikku ning on õnnelik, kui saab suhelda — rääkida oma muljetest ja sellest, kust ta on tulnud.

Kurdab pigem Eesti inimene, kes on valmis küll maksma, kuid tahab oma raha eest maksimaalselt head teenindust saada.

Eelmise hooaja negatiivsuse tipp oli tasuline parkimine, õigemini ebapiisav sellest teavitamine. Turistid said trahvi eelkõige seetõttu, et nad ei saanud aru, kuidas parkimine käib.

Ma ei oska öelda, kuidas läheb sellel suvel, kui Vabaduse plats on tehtud tasuta parkimise alaks. Karta on, et kohalikud inimesed, kes tulevad tööle ja jätavad auto siia terveks päevaks, ummistavad selle ära.

Avalikke tualette on meil nüüd südalinnas kaks ja need on enam-vähem korras. Halb on muidugi, et mõlemad pannakse kella 18-st kinni. Lastega ekskursioonidele võiks tualett tasuta olla.

Kas me peaksime pöörama rohkem tähelepanu välis- või siseturistidele? Kummad toovad majanduslikult enam kasu?

Kindlasti peaks tähelepanu pöörama mõlemile. Mõlemate arv on kasvanud ja mõlemad tahavad siia tulles ühesuguseid asju: süüa, juua, ööbida ja natuke atraktsioone ehk tegevust.

Meil on pole kohta, kus võiks väikeste lastega aega veeta, eriti siis, kui vihma sajab ja väljas olla ei saa. Jah, meil on küll järve ääres turnimiskohti, aga tahetakse enamat, atraktsioone. See on tegelikult kogu Eesti häda.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5