Männimäe lasteaia tasandusrühma õpetaja Lidia Ristov valmistab ette tundi, kus arendatakse peenmotoorikat. Tema sõnul soodustab sõrmedega tegutsemine lastel aju kõnepiirkondade ja mälu arengut. Foto: Peeter Kümmel

Männimäe lasteaia töötajad panevad vanematele, perearstidele ja lasteaiaõpetajatele südamele, et nad märkaksid spetsiifilist abi vajavaid lapsi ja suunaksid nad võimalikult vara erirühmadesse.

«Meie põhimure on, et laste erivajadust ei märgata ja nad ei jõua õigel ajal erirühmadesse,» nentis Eda Lauer, kes on Männimäe lasteaia juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal. Ta tõdes, et on esinenud juhtumeid, kus mudilane tuuakse erirühma alles aasta enne kooli.

«Kui aga laps jääb kuuenda eluaastani spetsiifilisest abist ilma, võivad tema valed kõneharjumused ja muud füüsilised hädad olla nii kinnistunud, et neid on väga raske muuta,» ütles ta.

Laueri sõnul tuleks neid, kes vajaksid erirühma abi, rohkem märgata ja õigesse kohta suunata. «Sageli ei olda kursis sellega, kuidas meie erirühmades töö käib,» lisas ta.

Väikestes rühmades arvestatakse eripäraga

Eda Laueri ja Männimäe lasteaia vanemlogopeedi Katrin Inso sõnul on nende asutus ainuke omataoline Viljandi linnas ja maakonnas.

Lisaks tavarühmadele tegutseb seal neli rühma, mis on mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Kaks neist on kehapuuetega laste ja kaks tasandusrühmad. Neisse võetakse 2—7-aastasi erivajadustega lapsi Viljandi linnast ja maakonnast ning kaugemalt tulnud saavad lasteaias ka ööbida.

Õppetööd tehakse erirühmades tavapärase koolieelse õppeprogrammi alusel. Et aga õpilasi on neis maksimaalselt 12, siis on võimalik arvesse võtta igaühe eripära. Mudilaste arendamiseks kasutatakse nii individuaalset kui grupitööd.

Tasandusrühmade sihtgruppi kuuluvad lapsed, kellel on ilmnenud fonatsioonipuuded ning süsteemsed kõnepuuded (alaalia ja afaasia). Samuti on seal lapsi teisaste kõnehäiretega, mis on tingitud kergest kuulmispuudest või alaarenguta psüühikahäiretest. Sinna suunatakse ka segatüüpi spetsiifiliste arenguhäiretega mudilasi.

Kehapuudega laste rühm on neile, kellel on kesk- ja perifeerse närvisüsteemi haigused, liigesehaigused ehk artropaatiad, seljahaigused ehk dorsopaatiad, luu- ja kõhrehaigused, pehmete kudede haigused, kaasasündinud väärarendid või deformatsioonid. Samuti kromosoomianomaaliad ning traumast põhjustatud tugi- ja liikumisaparaadi patoloogia.

Lapsega tegeleb terve meeskond

Pedagoogide kinnitusel annab erirühmas käimine väga hea võimaluse saada spetsiifilist abi ja ravi, samuti parema väljavaate edasiseks arenguks.

Paraku ei lahene lapse mured kohe, vaid nõuavad aastatepikkust järjepidevat tööd kogu temaga tegelevalt meeskonnalt. Rühmas töötavad lisaks kahele õpetajale ja õpetaja abile logopeed, füsioterapeut, muusika-, liikumis- ja ujumisõpetaja.

«Tihedam võiks olla koostöö perearstide ja sotsiaaltöötajatega, et kõik lapsed saaksid abi õigel ajal,» tõdesid pedagoogid. «On oluline, et lapse erivajadust märkaksid võimalikult vara lapsevanem ise, perearst, neuroloog ja tavarühma lasteaiaõpetaja.»

Inso ja Laueri sõnul on lapse erivajaduse märkamise järel vaja kõigepealt konsulteerida logopeedi või neuroloogiga. «Logopeed hindab, kas laps vajab igapäevast kõneravi tasandusrühmas, sest kergemad kõnehädad saab lahendada ka tavalasteaia logopeed. Neuroloog otsustab vajaduse arendada last kehapuuetega laste rühmas,» selgitasid nad.

Lõpliku suunamise kõneravi või liikumispuuetega laste rühma annab maakonna nõustamiskomisjon. Sama komisjoni otsus on vajalik siis, kui edusamme teinud laps rühmast välja suunatakse.

VASTUVÕTT

Erirühmadesse võetakse vastu lapsevanema avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Avaldust saab aasta läbi vormistada Viljandi Linnavalitsuse haridusametis alushariduse spetsialisti Edda Riesenbergi juures.

Lisainformatsioon erirühmade kohta Männimäe lasteaiast.

Allikas: Männimäe lasteaed

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5