Raskele majanduslikule seisule vaatamata ehitab Viljandi haigla Jämejalale 30 miljonit krooni maksvat haiglahoonet. Ehituseks võttis ta suure laenu ja see tuleb pangale tagasi maksta järgmistel aastatel haigekassalt ja patsientidelt tulevast ravirahast. Foto: Elmo Riig

Kui sotsiaalministri pingutused tervishoiule lisaraha leida vilja ei kanna, võib tulevikus tekkida senisest enam raskusi nii pere- kui eriarsti juurde pääsemisel.

«Praegu meil veel perearstide osas maakonnas suuri probleeme pole, aga need võivad varsti tekkida,» nentis maakonnaarst Henn Sepp. «Kaks varem Viljandimaal tegutsenud perearsti on juba välismaale tööle läinud ja kaks otsib sobivamat kohta.»

Uute arstide leidmine on aga keeruline, sest Tartu Ülikooli residentuuris õpib perearste poole vähem, kui neile on kohti ette nähtud. «Noored lähevad juba residentuuri ajaks Soome elama ja õppima, sest seal on nende sissetulekud märgatavalt suuremad,» selgitas Sepp.

Hinnatud arsti juurde on pikk järjekord

Viljandi haigla ravijuhi Enno Kase sõnul mahub aeg, mille jooksul Viljandis eriarsti juurde pääseb, seaduses ettenähtud nelja nädala piiridesse.

«Erialade kaupa võttes mahume sellesse aega, aga kui patsient tahab mõne väga nõutud arsti juurde saada, siis võib ootamise aeg pikemgi olla,» nentis Kase. Ravijuht tõdes, et ka lubatud kuu on ootamiseks liiga pikk aeg ning ministeeriumil tuleks otsida võimalusi, et seda lühendada.

Sotsiaalminister Jaak Aab läheb sel nädalal valitsuse ette plaaniga, kuidas leida pool miljardit lisaraha, et inimesed pääseksid õigel ajal arsti juurde ning raviasutused saaksid raha ka hoonete remontimiseks.

Ministeeriumi välja töötatud kava järgi tuleks tõsta sotsiaalmaksu alammäära, jätta osa sinise lehe rahast tööandja kanda, maksta haiglate kapitalikulud riigieelarvest ja teha ravikindlustus pikaajalistele töötutele.

Aabi sõnul on riigile oluline, et inimesed saaksid õigel ajal abi ja nende tervis ei halveneks ravijärjekorras viibimise ajal. Lisaraha on vaja leida ka seepärast, et elanikkonna vananemise tõttu on nõudlus arstiabi järele kasvanud. Samuti on tõusnud ravimite hinnad ning tervishoiutöötajad ootavad palga kasvu.

Haigla ei saa õiglast tasu

Henn Sepa sõnul on rahanappus arstide kokkusaamistel alati üks olulisemaid jututeemasid.

«Kui Eestis saab tervishoid ligi viis protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis Euroopa Liidu riikides on keskmine protsent seitse,» selgitas ta. «Rahaliselt tähendavad need protsendid enam-vähem kahte miljardit krooni aastas.»

Viljandi haigla ei saa tervishoiusüsteemis valitseva rahapuuduse tõttu osutatud teenuste eest tihtipeale haigekassalt õiget hinda.

«Ravihinna arvutamise valemid on meil korralikud ja teoreetiliselt on sellesse arvutatud kõik kulutused,» selgitas Kase. «Paraku on nii, et raha pole piisavalt ja see tähendab, et haiglale makstakse 60—90 protsenti teenuse hinnast.»

Riik peab appi tulema

Henn Sepa väitel said paljud ravisüsteemis valitsevad rahamured alguse siis, kui valitsus jättis mõne aasta eest haiglate ülalpidamise kulud haigekassa kanda.

«Otsus viia kapitalikulud riigieelarvesse tagasi oleks õige,» leidis maakonnaarst. «Ainult ravikindlustuse rahast pole võimalik kõiki kulusid kanda.»

Ministeeriumi arvutuste järgi kulub haiglate ülalpidamiseks järgmisel aastal 170 miljonit krooni. Sellele lisandub remondiraha, mida eurotoetustest peaks järgmise kuue aasta jooksul Eestile tulema kaks miljardit krooni.

Viljandi haigla kulud on ligi kuus miljonit krooni aastas, korralikuks remondiks oleks vaja ligikaudu 300 miljonit.

ARVAMUS

Henn Sepp,
maakonnaarst

Euroopa Liidu riikidega võrreldes on meil tervishoiust puudu kuni kaks miljardit krooni aastas. Kogu aparatuur ja ravimid tuleb meil osta sama hinna eest nagu Euroopas ja vaid palkade arvelt oleme saanud kulusid madalamal hoida. Nüüd on aga ka suur surve töötasude tõstmiseks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3