Kui pealtnäha on õpilastel kõik korras, ei pruugi pedagoogid teadagi, et nende vanemad on välismaale tööle läinud ning lastel tuleb kõigi koduste toimingutega ise hakkama saada. Foto: Elmo Riig

Kõnealune teema oli arutusel ühel hiljutisel Viljandi koolide sotsiaalpedagoogide kohtumisel. Iga õppeasutuse esindajal oli tuua näiteid selle kohta, kuidas ühe või mõlema vanema eemalolek on avaldanud mõju lapse käitumisele või õppimisele.

Samal teemal: Igapäevaelu korraldamine vajab suuremat tähelepanu

Kui õpilasel on kõik pealtnäha korras, ei pruugi pedagoogid tema kodusest olukorrast teada, kuid paljud lapsed elavad seda sisemaailmas raskelt läbi. «Väljapaistvate asjadega hakatakse tegelema, kuid see, et hing sees valutab, jääb sageli märkamatuks,» tõdes Valuoja põhikooli sotsiaalpedagoog Kristiina Tropp.

Peresid, mille lastel on vanemate eemaloleku tõttu tekkinud käitumis- ja õpiraskusi, leidub ühes linnakoolis viis või kuus. Viljandi maagümnaasiumi sotsiaalpedagoogi Maret Lina arvamust mööda on aga neid lapsi, kelle üks vanem töö tõttu pidevalt eemal viibib, palju rohkem.

Kodune mure võib kajastuda selles, et laps, kes on võimeline saama väga häid hindeid, õpib vaevalt kolmedele. Korraliku alus- ja põhihariduseta jäävad gümnaasiumi ja kõrgkoolide uksed nende õpilaste ees edaspidi suletuks.

«Sageli tekib sellise olukorra tulemusena lastel ka alaväärsuskompleks ja nende enesehinnang langeb,» lausus Maret Lina. «Paljudel neist võib põhikool lõpetamata jääda või katkeb haridustee hiljem.»

Kristiina Tropi sõnul on kõnealune mure teravalt esile tõusnud viimase viie aasta jooksul ning selle tagajärgi ei ole keegi jõudnud veel uurida.

Viljandi maavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Margit Pajo lisas, et see ei ole nii ainult Eestis. Aasta tagasi rääkisid ühel konverentsil lätlased, et ka sealsetel lastekaitsetöötajatel on tekkinud uus sihtgrupp: kaugel töötavate laste vanemad.

«Võib-olla tulebki meie ühiskonnal edaspidi sellise olukorraga harjuda? Võib-olla peaksime edaspidi lapsi selleks ette valmistama, et nad peavad toime tulema ühe või mõlema vanemata?» arutles Margit Pajo.

Asju, mida vanematel tuleks kodust kaugele minnes arvesse võtta, on palju. Et allpool kirjeldatud lapsi poleks võimalik ära tunda, on kõnelevate sotsiaalpedagoogide nimed ja koolid jäetud mainimata.

Raske hommikul ärgata

«Mina olen tegelnud noormehega, kes ei jõua kooli: eelmisel veerandil hilines ta tundidesse iga päev,» jutustas üks sotsiaalpedagoog. Kõnealune üheksanda klassi poiss on pärit perest, kust isa on lahkunud ja ema on siirdunud välismaale tööle.

«Hinded oskab see noormees korras hoida, kuid ta on suutnud paha tuju koguda oma hilinemistega,» jätkas jutustaja. «Vahel jõudis ta kooli teiseks tunniks, mõnikord magas aga terve päeva maha. Sellist inimest pole ju, kes teda õhtul õigel ajal magama hurjutaks.»

Lõpuks määrasid linna lastekaitsetöötajad inimese, kes poisi juurest läbi käib ja ta üles äratab. Sellelt täiskasvanult saab noormees nõu küsida ka siis, kui tal läheb korteris näiteks ukselukk katki või kui teda tabab mõni terviserike.

Kasvavad üle pea

Teiseks näiteks tõi kõneleja noormehe, kelle isa ja ema elavad peamiselt välismaal. «Poiss on muutunud koolis väga sõnakaks ja hakanud halvasti käituma. Temalgi on hinded korras, kuid ta teab, et vanavanemad käitumisprobleemidega tegelda ei suuda, ning tunneb end karistamatuna.»

Sotsiaalpedagoogidel on hulk kogemusi ka selliste noortega, kelle ainus autoriteet on võõrsil viibiv isa. «Kui isa on ära, valitseb kodus täielik košmaar, sest ema sõna ei kuulata. Kui ema ei julge isale helistada ning pahandustest rääkida, kasvavad lapsed tal üle pea.»

Õpetajate sõnul on mõne algklassilapse juures hästi märgata, millal isa on kodus ja millal mitte. Autoriteetse vanema kohaloleku ajal on lapsed koolis korralikud, pärast tema lahkumist muutub nende käitumine aga halvemaks.

Ette on tulnud juhtumeid, kus pere vanem laps võtab kodust eemal viibiva vanema rolli üle. Kui isa või ema koju tuleb, ei pruugita tema reegleid peres enam aktsepteerida.

Koolis võib märgata, kuidas õrna hingega pisemad jütsid ei tule ema või isa järjekordse lahkumisega hästi toime. Lapsed on tujutud, neil on raske keskenduda ning nad kipuvad kaklema. «Lahkumineku hetked löövad pere rütmi mõneks ajaks sassi ja suhted logisema,» nentisid sotsiaalpedagoogid.

Üks kõneleja täiendas juttu näitega uude õppeasutusse viidud algklassilapsest, kellel oli endises koolis suuri raskusi. «Halbade tulemuste tegelik põhjus oli see, et ema oli välismaal tööl, laps oli vanaema hoole all ning tal olid suured keskendumisraskused,» selgitas sotsiaalpedagoog. «Klassijuhataja kutsus ema välja ja rääkis talle, et poiss on omadega täiesti läbi. Tulemus oli see, et ema naasis Eestisse ja laps on hakanud paremini õppima.»

Vajab küünarnukitunnet

Pedagoogid tõdesid, et enamikku vanemaid ametist loobuma panna ei saa, kuid emad ja isad võiksid oma laste heaolu nimel kooliga rohkem koostööd teha.

«Nad võiksid klassijuhatajat välismaale minekust teavitada ning jätta lapse eest vastutava inimese kontaktandmed,» ütles Margit Pajo.

Lastekaitse peaspetsialisti sõnul arvatakse sageli, et seitsmenda ja kaheksanda klassi õpilane on omapäi toimetulekuks piisavalt suur. Loodetakse, et küll ta poest toidu kätte saab ja hommikul üles ärkab.

«Tegelik elu näitab, et ka tubli laps väsib ühel hetkel vastutusest,» lausus Pajo.

Peale praktiliste asjade vajab laps küünarnukitunnet: teadmist, et ema on köögis või kõrvaltoas olemas. Tal on vaja inimest, kellega oma muljeid jagada ja kes talle kohustusi meelde tuletaks.

«Välismaale tööle minnes tasub vanematel põhjalikult läbi mõelda, kuidas lapse ümber turvaline võrgustik luua. Kodus peaks olema mõni inimene, kes vähemalt korra päevas lapselt küsiks, kuidas tal läks, ning kui vaja, teda ka korrale kutsuks,» rääkis Margit Pajo.

Üksi jäetud laps võib hakata tundma, et teda ei ole enam kellelegi vaja ning tema elul ei ole mõtet. Täiskavanutel tasub tõsiselt suhtuda sellekohastesse repliikidesse, mis vahel ägedushoos välja pursatakse.

Sotsiaalpedagoogidel on tuua näiteid, kus vanemate äraoleku ajal on korterid muutunud teismeliste kogunemiskohaks. «Seal on olnud nii purjutamist kui seksuaalset ärakasutamist,» nentisid nad.

«Kui jätame lapse üksi, võib juhtuda, et tema täiskasvanuelu jõuab liiga vara kohale, ehkki ta ei ole selleks valmis,» tõdes Kristiina Tropp.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5