Sotsiaalprobleemid on osa haigla igapäevaelust
18.11.2004 00:01
Rita Kerdmann, osakonna juhataja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
NOVEMBRI TEISEL nädalal kolisid esimesed kliendid Viljandi haigla renoveeritud tasulise hoolduse ruumidesse kolmandal korrusel. Tasuline hooldus on üks osa novembris loodud hooldusravi ja sotsiaalhoolekande osakonna võimalustest.
Iseseisev hoolekande ja sotsiaalküsimustega tegelev osakond aktiivravi osutavas haiglas ei ole Eestis just igapäevane praktika. Teisalt kasvab iga päevaga vajadus tegelda tervishoiuasutuses sotsiaalprobleemidega. Et tänapäevase sotsiaalhoolekande süsteemi arendamine on Eestis alles algstaadiumis, on mõistlik, kui probleemi lahendamisega suudetakse algust teha kohapeal. Suurematel omavalitsustel on rohkem võimalusi sotsiaalprobleemidega tegelemiseks, väiksematele on oluline takistus raha ja inimeste nappus. Seega jääb haigla paratamatult veel pikaks ajaks kohaks, kus tuleb ravida inimesi ja lahendada ka sotsiaalhoolekande valdkonda kuuluvaid küsimusi. Piirkondliku psühhiaatriakeskusena tegeleb Viljandi haigla lisaks tavapärastele sotsiaalküsimustele erivajadustega inimeste sotsiaalhoolekandega. Haigla Jämejala kompleksis osutatakse erivajadustega inimestele elamise, töötamise ja igapäevaelus toime tulemise teenust. VASTLOODUD OSAKOND koondab endas kõiki seni haigla eri üksustes osutatud hooldusravi ja sotsiaalhoolekandeteenuseid: hooldusravi, koduõendus, tasuline hooldus, erivajadustega inimestele suunatud teenused, igapäevane sotsiaaltöö, geriaatriline hindamine, rehabilitatsiooniplaanide koostamine. Kui hooldusravi, koduõenduse ja geriaatrilise hindamise teenuseid ostab haiglalt haigekassa, siis tasulise hoolduse eest tasub omavalitsus, kliendi omaksed või klient ise. Tasulise hoolduse puhul ei ole siiski tegemist klassikalise hooldekoduga: üheksakorruselises majas kodutunnet ei teki ning see pole ka haigla eesmärk. Teisalt on tänapäevase kiire elutempo juures selge, et sugugi mitte kõigil inimestel pole võimalik kõrvalist abi vajavat vanurit kodustes tingimustes hooldada või selleks inimest palgata. Siinkohal ongi üks võimalik väljapääs tasuline hooldus, kus inimene viibib heades tingimustes spetsialistide hoole all seni, kuni sobiv lahendus on leitud. Et päevapealt pole tavaliselt kellelgi meist võimalik oma elu ümber korraldada, annab tasulise hoolduse teenus lähedastele nii-öelda mõtlemisaega. Klient on heades kätes ning perel on aega rahulikult aru pidada, mis ja kuidas edasi. TÄIESTI UUE teenusena hakkame lähitulevikus osutama juba mainitud geriaatrilise hindamise teenust, mis aitab leida sobiliku lahenduse mitme probleemiga ja toimetulekuhäirega inimesele. Enamasti on geriaatrilise hindamise klientideks eakad inimesed, kuid kindlat vanusepiiri siin ei ole. Geriaatrilise hindamise eesmärk on elukvaliteedi maksimaalne võimalik parandamine või säilitamine konkreetsele inimesele sobiva hoolduse korraldamise abil. Hindamismeeskonna põhikoosseisu kuuluvad arst, õde ja sotsiaaltöötaja, kes teevad üheskoos otsuse, millist teenust inimene vajab. Võimalusi on siinkohal mitu: hooldusravi, hooldekodu, kodune hooldus või koduõendus. Selle üle, kas tervishoiuasutus ikka peab tegelema sotsiaalhoolekandega, võib vaielda lõputult. Täiuslikkuseni arendatud hoolekandesüsteemi juures sellist küsimust ilmselt ei tekikski. Praegu on probleemid ja küsimärgid paraku olemas. Küsimus on vaid selles, kas teha nägu, et need probleemid meid ei puuduta, või tegelda asjadega, milleks haiglal otsest kohustust ei ole, kuid millega ta siiski iga päev kokku puutub.
|