Eduard Tani näitab ilutulestikukomplekti, mida mõni väiksem omavalitsus saab uue aasta saabumise puhul taevasse lasta. «Meie seadused on õnneks leebemaks läinud ja ega sellise komplekti juurde õppinud pürotehnikut, sest neid aastavahetusel niikuinii ei jagu,» rääkis Tani. Foto: Elmo Riig

Muidu vähem kui kümne inimesega hakkama saav ilutulestikufirma Arnika palkab aasta lõpul poolsada ajutist töötajat, et kõrghooajaga toime tulla.

Osaühingu Ilutulestiku Keskus Arnika juhatuse esimees Eduard Tani rääkis, et 80 protsenti firma käibest tuleb ühes kuus — detsembris.

Eduard Tani, kas Arnikal on aastavahetuseks kõik ilutulestiku korraldamise ajad juba broneeritud?

Ei ole. Eestlased ärkavad ikka viimasel minutil. Mõned üritused on teada, aga enamik linnavalitsusigi pole veel otsustanud. Varem tellivad peamiselt väikesed teadlikud kliendid, sest eks kõik firmad taha suurkliente ja nii võivad väikesed kindlad olla, et nemad ilma ei jää.

Eelmisel aastal tegime 31. detsembri südaööl umbes 15 ilutulestikku. Suurim oli Viljandi 60 000 krooniga, sellele järgnes Tartu 50 000 krooniga. Eesti suurim ilutulestik oli mullu Rakveres, kus minu teada lasti taeva alla 150 000 krooni.

Teil peab olema väga suur meeskond, et korraldada kõiki üritusi ühel ajal.

Põhimeeskonnas on umbes kaheksa inimest, kuid aasta lõpul võtame ajutiselt tööle palju inimesi. Nad on läbinud koolituse ja neil on pürotehnikutunnistus, kuigi praegused seadused ei nõua kõigilt karme pabereid.

Enamik neist, kes meile appi tulevad, on amatöörpürotehnikud, näiteks põllumehed, kellel talvel väga palju teha pole.

Koos müüjate, laotööliste ja teistega võtame aasta lõpul tööle umbes 50 inimest.

Hea meelega hoiaksime neid aasta läbi palgal, aga pole nii palju tööd pakkuda. Kõigist ilutulestikest, mis me üldse teeme, jääb novembrisse ja detsembrisse maksimaalselt kolmandik, ülejäänud on suvel, mil üritused on rohkem hajutatud.

Käibega on veel keerulisemad lood. Ilutulestike tegemine on küll meie põhitegevusala, kuid 80 protsenti käibest saame detsembris kauplustes müüdavast laiatarbepürotehnikast.

Seepärast tahame suvist tegevust pidevalt suurendada, sest väga keeruline on majandada, kui 80 protsenti käibest tuleb ühes kuus.

Paljud arvavad, et me töötamegi ainult detsembris ja ülejäänud aja puhkame, kuid tegelikult see nii pole.

Aasta otsa külvame ja harime ning detsember on lõikuskuu. Järgmise aasta detsembriks hakkame juba tänavu valmistuma.

Millised need ettevalmistused on?

Detsembris tuleb hakata Hiinast kaupa tellima. Jaanuaris läheme kohale vaatama, mida nad on valmis teinud, ja peame neid juhendama. Mõnel aastal tuleb isegi kaks korda Hiinas käia, kuigi meil on Hongkongis oma agent tööle võetud.

Kuidas Eesti turg jaguneb?

Peale meie kuuluvad esikolmikusse Ruf Eesti ja Eesti Ilutulestikud. Väiksemaid tegijaid on ka, aga nemad ise eriti maale ei too, vaid ostavad meie kolme käest. Ei oskagi öelda, kes meist on suurim. Ma usun, et kolme esimese tase on suhteliselt sama, kuigi igaüks on millelegi spetsialiseerunud.

Kui palju teil tänavu jaemüügikohti on?

Lette hakati püstitama täna (teisipäeval — toim.). Kõik lepingud pole veel sõlmitud, aga praegused numbrid näitavad, et müügikohti tuleb üle Eesti umbes 130. Kaubanduskeskustes on ilutulestikulettide rendihinnad väga kõrged, sest valitakse see, kes rohkem maksab, ja konkurents on karm. Üritame lähtuda kainest mõistusest ja mitte üle pakkudes kahjumisse jääda.

On levinud eksiarvamus, et ilutulestikukaupu võib müüa vaid aasta viiel viimasel päeval, kuid see keeld on ainult paugutitele. Neid on meie toodete hulgas neli ja kuigi paljud teised teevad lisaks ilule ka pauku, ei kuulu nad seaduse kohaselt paugutite alla.

Kas teie 11 tegutsemisaasta jooksul on Eestis ilutulestikud läinud uhkemaks või on suurem buum möödas?

Et koolis ilutulestiku tegemist ei õpetata, on kõik Eesti tegijad seda omal käel õppinud. Eks kunst ole arenenud koos tegijatega ja muutunud kvaliteetsemaks.

Uus trend on ilutulestiku ja muusika ühendamine, mida ka meie mõned korrad proovinud oleme. Seal on rohkem mänguvõimalusi.

Kas Viljandi on tänavuseks aastavahetuseks juba tellimuse sisse andnud?

Viljandi soovid selguvad tavaliselt pärast jõule.

Arnika

Osaühing Ilutulestiku Keskus Arnika toob aastas Eestisse viis-kuus konteineritäit ilutulestikumaterjale. Korraldatakse umbes 150 ilutulestikku.

Firma on osalenud neljal võistlusel, kus saavutanud esimese ja teise ning kaks kolmandat kohta.

2003. aasta käive oli viis miljonit krooni.

Allikas: Eduard Tani

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1