Kaheaastase vägilase Sten-Markuse tervisega jääb doktor Agnes Leesmäe rahule, vaid kaalus tuleks poisil pisut alla võtta. Foto: Elmo Riig

Agnes Leesmäe, paljud vanemad igatsevad taga aegu, mil oma maimukesega sai minna lastearsti juurde.

Vana süsteem ei olnud ju sugugi halb, ka arstide ettevalmistus oli korralik. Puudust tundsime vaid diagnostika- ja ravivahenditest.

Võib-olla paraneb olukord jälle siis, kui ülikoolist tulevad eriettevalmistusega perearstid. Eakal tohtril, kes on eluaeg täiskasvanuid ravinud, on üsna raske ümber õppida.

Kas kolleegid-perearstid konsulteerivad teiega tihti?

Tuleb ette. Aga eks minagi pea nõu kirurgide ja teiste erialade spetsialistidega. Veel vanast ajast on mul head suhted ülikooli lastekliinikuga. Kui lapsel on vaja kõrgema etapi abi, saab seda ruttu ja tõrgeteta. Hoopis raskem võib olla täiskasvanut teise või kolmanda etapi raviasutusse suunata. Mõnikord on see tõsine probleem isegi juhul, kui tegemist on kiiret sekkumist vajava haigusega.

Räägin teie kui staa©ika pediaatriga eelkõige siiski lastest. Mis praegu lapsi ravides kõige rohkem muret teeb?

Kui Eesti taas iseseisvus ja meile toodi kontrollimatult müügile kõiksugust rämpstoitu, näiteks aastaid säilivaid keekse, siis kasvas hüppeliselt allergiajuhtumite hulk.

Nüüd on tekkinud uus mure, millega lastearstid paarkümmend aastat tagasi peaaegu kokku ei puutunudki: kehvveresus.

Vaatad aneemilise lapse ema ja märkad, et ka tema on kahvatu. Kehvveresus tekib vale toitumise tagajärjel. Selle põhjuseks võib olla rahapuudus või lihtsalt teadmatus. Üks ema kinnitas, et tema pere sööb liha. Edasi rääkides selgus, et nad söövad ainult kanaliha. Rauda sisaldab siiski punane liha, seega sea- ja loomaliha. Kindlasti peab sööma ka mune.

Kui on rauapuudus ja hemoglobiin madal, on häiritud kogu organismi hapnikuga varustamine. Eelkõige kannatavad selle all süda ja aju. Aneemilised lapsed hakkavad arengus maha jääma, nii et mõni potentsiaalne priimus võib jõuda ainult keskpäraste tulemusteni.

On kuulda ka arstide murest, et juba noorte inimeste luud on üsna haprad.

Viimasel ajal satub meie juurde päris palju lapsi, kel on väikese põrutuse tagajärjel tekkinud luumurd. Röntgenipildilt ongi näha, et noore inimese luud on üsna haprad.

Selle taga ei ole üldjuhul samuti mitte midagi muud kui vale toitumine. Sünteetilised joogid nagu pepsi- ja kokakoola viivad vähesegi olemasoleva kaltsiumi luudest välja ja noori inimesi tabab häda, mis tekib tavaliselt vanemas keskeas.

Eakaid inimesi aitavad luude hõrenemise vastu väga kallid ravimid. Kas lapse puhul piisab vaid menüü muutmisest?

Jaa, lapse luutihedus taastub kergemini, organismil on vaid ehitusmaterjali vaja. Et kaltsium jõuaks luudesse, on hädavajalik ka D-vitamiin. Eestis soovitavad arstid seda anda kolmanda eluaastani, aga paljud emad loobuvad sellest esimese eluaasta järel ja siis ongi näha, kuidas lapse jalad kõveraks vajuvad. Abi on ka päikesest, aga paljukest seda Eestis võtta saab?

Päevitamiselgi on omad ohud.

Kõike tuleb teha mõistusega. Kui inimene korraga pangetäie vett ära joob, sureb ta ära, aga me ei saa öelda, et vesi kui selline on kahjulik.

Ka päikest tuleb võtta vähehaaval: kevadel alustada õhuvannidega ja siis lasta pisut päikest ihu ligi.

Iseasi on solaariumid ja noored naised, kes seal pidevalt käivad.

Lastele meeldib jogurt ja üldjuhul lahendab see ka kaltsiumiprobleemi. Kahjuks pole kõigil peredel selle ostmiseks raha.

Paljudel tõesti ei ole. Siiski ei tohi unustada, et jogurtis on ka säilitusaineid, millest võib allergia tekkida. Väga head on lihtsamad piimatooted nagu keefir, piim, kohupiim ja juust. Kaltsiumi sisaldavad ka paljud juurviljad.

Pampersid muudavad noore ema elu lihtsamaks, aga need tekitavad ka allergiat ja lapsed, kes ei tunne, kui ebameeldiv on märg pepu, ei oska veel kolmeaastaseltki potil käia.

Mina täielikult pampersite vastu ei ole, sest emade elu muudavad need tõesti palju lihtsamaks. Aga need on sünteetilised ja ükskõik kuidas neid tootmise käigus ka ei töödeldaks, midagi kahjulikku jääb ikka sisse.

Paber puutub pissiga kokku, lahustub kuigivõrd ja kahjulikud ühendid satuvad nahale. Et sünteetilised mähkmed kipuvad ka haudumist põhjustama, ongi lapse nahk punane. Lisaks on meie keskkonnas seeneniidistikku, nii et allergiale võib lisanduda seenenakkus.

Kindlasti tuleb vaadata, et mähkmed oleksid paraja suurusega.

Mõnikord aitab allergia puhul tootjafirma vahetamisest, alati aga mitte.

Iga kord ei ole hädade põhjus keemia, vahel on tegemist ka lihtlabase mustusega.

Mäletate, kuidas vanasti tuli igal aastal viia kooli mustuseproov? Praegu midagi sellist enam ei ole. Ravime lapse terveks, kuid varsti on ta uuesti nakatunud, sest lasteaiakaaslastel on ussid. Nakatuda võib vaibal roomates, ühiseid mänguasju kasutades ja muul moel. Sama lugu on maksalutikate ja solkmetega.

Palju sõltub organismi tugevusest. Mõnel tekivad vaevused, teisel mitte.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4