Pildil oleva toru kaudu mõõdetakse Jõesuus ka Võrtsjärve veetaset. Foto: Peeter Kümmel

Et sel aastal ei jõudnud Võrtsjärve eriti palju lumesulamisvett, suurvett polnud ja ka sademeid on kevadel vähe olnud, on veetase järves taas madal.

Võrtsjärve Limnoloogiajaama andmetel täitub järv kevaditi kiiresti 3104 ruutkilomeetri suuruselt valgalalt kokku voolava veega, kuid mõnikord juhtub, et suurvett polegi ja veetase jääb juba kevadel madalaks. Kui järgneb kuiv ja palav suvi, võib vee hulk väheneda sedavõrd, et see mõjutab ebasoodsalt nii järve elustikku kui järveäärsete inimeste, eriti kalurite elu.

«Veetaseme alanemine järves algas möödunud aasta mai lõpul ja kestis kümme kuud, märtsi lõpuni. Aprillis tõusis tase küll ligi 60 sentimeetri võrra, kuid saavutas siiski tulemuse, mis on 70 sentimeetrit vähem kui aprilli lõpul keskmiselt. Mai algusest on veetase taas langenud,» rääkis limnoloogiakeskuse vanemteadur Lea Tuvikene.

Tuvikese sõnul ei saa veel öelda, et tegemist on ekstreemse olukorraga, sest Võrtsjärv on üle elanud madalamaidki kevadisi veetasemeid. Näiteks 1996. aasta kevadel oli see tervelt 40 sentimeetri võrra madalam kui praegu. Ometi on tema arvates tegemist ohuolukorraga — kuiva suve ja sügise korral väheneb vee hulk enamgi ja kui mitte suvel, siis järgneval talvel on karta ökoloogilist katastroofi.

Kalurid ja paljud järveäärsed elanikud saatsid 24. aprillil kirja 27 riigiasutusele, omavalitsusele ja erakonnale, sealhulgas peaministrile ja viiele ministeeriumile. Nad leiavad, et riik ei ole piisavalt hoolitsenud oma suurima sisejärve seisundi ja majandamise eest.

Madala veetaseme tõttu jätavad purjelaudurid ära eelseisvale nädalavahetusele kavandatud Tondisaare maratoni.

Veetase

Aprillis oli veetase kuu keskmisest 70 sentimeetrit madalam.

1996. aasta aprillis oli veetase 40 sentimeetrit praegusest madalam.

Allikas: limnoloogiajaam

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5