Viljandi Linnavalitsuse avalike suhete peaspetsialist Eha Moosel tunneb, et teda on Viljandis hästi vastu võetud. Foto: Elmo Riig

Eha Moosel suunati 1987. aastal pärast Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetamist Paidesse tööle. Niimoodi siis neiu sinna läks, kaks kohvrit käe otsas. Paides töötas Moosel esimesed kümme aastat kultuurikeskuses kunstilise juhina, järgnesid töökohad Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses, Kuma raadios ning linnavalitsuses.

Mooseli lapsepõlvekodu on Jõgevamaal Vaimastveres, kus ta lõpetas kaheksaklassilise kooli.

«Pärast Vaimastvere kooli lõpetamist ütles ema minule ja mu kahele õele, et kui me tahame oma elust midagi muud, kui jääda maale laudatalitajaks, peame minema kuhugi kaugemale õppima,» meenutab Moosel. Ta astus Heino Elleri nimelisse Tartu Muusikakooli.

«Seal räägiti päris palju sellest, mis leidis aset Hüpassaares ja Suure-Jaanis ning seda, et Viljandimaa on tugeva kultuuritaustaga koht, seda teadsin juba koolipõlves,» ütleb naine.

Tahtis uusi väljakutseid

Viljandi Linnavalitsusse kandideerima ajendas teda soov oma elus veel midagi huvitavat teha, kas kodulinnas või kusagil kaugemal.

«Hakkasin ringi vaatama, mida pakutakse minu hariduse, ettevalmistuse ja kogemustega inimesele,» lausub Moosel. «Seni oli alati põhjusi, miks mitte Paidest lahkuda: laps oli sellises vanuses, kus emasüda poleks eemal töötamisega rahul olnud, siis polnud ise valmis.»

Moosel rõhutab, et andis endale kohe aru, et siia tulles peab ta linnast võimalikult palju teada saama. Seda ei saa teha mitte ainult siin käies, vaid siin peab olema. «Teen õhtuti pikki jalutuskäike. Viljandis on huvitavaid kante palju, looduskeskkond on mitmekesine ja vaheldusrikas.»

Paides veedab Moosel kõik nädalavahetused. Tema Paide Ühisgümnaasiumi kümnendas klassis õppiv poeg Mihkel on juba iseseisev ning õhtud ja nädalavahetused veedab koos eakaaslastega.

«Seetõttu tekkis aega, mida tahtsin oma huvides kasutada. Et mul on kultuuritaust, siis on mulle oluline, kus ma viibin. Viljandi annab kultuurisündmuste valikul tunduvalt suuremad võimalused.»

Kõrgkoolis õppis koorijuhiks

Kuigi Eha Moosel õppis Tallinna Pedagoogilises Instituudis koorijuhtimist, ei hakka ta Viljandis ühtegi koori juhatama.

«Sain kõrgkoolipraktika ajal aru, et ma ei ole õpetaja tüüpi. Koorijuhtimisega pole midagi peale hakata, kui inimene pole just väga andekas.»

Kui naine 1987. aastal kõrgkooli lõpetas, oli aeg selline, et kultuuritöötajaid oli üsna palju. «Tuli Eesti taasiseseisvumisaeg ja paljud selle valdkonna inimesed pidid ümber õppima. Minuga ühel ajal tööle asunud inimesed on liikunud eri valdkondadesse ja seal hästi hakkama saanud, näiteks õppisin ma nüüdse Tartu linnapea Laine Jänesega Elleri koolis samal kursusel.»

Kiired muudatused ühiskonnakorras tekitasid Eha Mooselis huvi uuesti kõrgkooli astuda ning see võimalus avanes Mainori Majanduskooli Paide filiaalis ärijuhtimise erialal.

«Olin tol ajal veel kultuuritööl ning mul tekkisid küsimused, miks mõnele üritusele tulevad inimesed ja teisele mitte. Projektipõhisel kultuurielul on omad reeglid, mis on tihedalt majandusmudelitega seotud.»

Raadiotöö andis kogemusi

Kuma Raadios töötas Eha Moosel viis aastat saatejuhi ja toimetajana. Selle aja jooksul kirjutas ta uudiseid ja tegi sõnasaateid, mille alla kuulusid portreesaated, reportaažid ning ajaloo- ja kultuuriteemalised saatesarjad, üks neist Järvamaa kirikutest.

«Raadios olin küsija, sain palju uurida ja inimesi tundma õppida. See oli väga huvitav aeg. Otsesaates ei saa sõnu tagasi võtta, peab arendama diktsiooni ja jälgima, kuidas end väljendad. See pani eesti keelele rohkem tähelepanu pöörama. Vaatamata sellele, et õppisin väikeses maakoolis, oli meil tugev eesti keele õpetaja.»

Aastate jooksul on Eha Moosel osalenud paljudel täienduskursustel: korrektne dokumendikeel, ametialane suhtlemine ja etikett, asutuse suhtekorraldus, meeskonnatöö koolitus ja muu.

«Mida rohkem ma tean, seda parem ja kergem on töötada. Suhtekorraldus on suur ja keeruline valdkond, mis nõuab paljude inimeste koostööd.»

Töö ei pea välja paistma

Eha Mooseli sõnul on tema tööülesanne inimestega suhelda nii arvuti kui telefoni teel ja ka silmast silma. «Selles valdkonnas on töö hästi tehtud siis, kui välja ei paista, kuidas seda tehakse. Peaasi on, et ajalehes ilmuksid linnavalitsuse tööst rääkivad artiklid ja olulisemad sündmused jõuaksid õigel ajal inimesteni.»

Mõni teema võib tema sõnul erilise pingutuseta suure vastukaja leida, teisele tähelepanu tõmbamiseks peab mõtlema.

«Olen leidnud varasema kogemuse põhjal, et kui tekib kahtlus, et ajakirjanik võiks teemat ebahuvitavaks pidada, siis ma eelistan natuke rohkem kirjutada. Püüan lugejat veenda, et see teema on huvitav ja vajalik. Suhtekorralduses pole täpseid retsepte, see on sisetunde ja elukogemuse küsimus.»

ELULUGU

Eha Moosel on sündinud 22. mail 1964 Jõgeval. Ta õppis 1971—1979 Vaimastvere 8-klassilises koolis, 1979—1983 Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ja 1983—1987 Tallinna Pedagoogilises Instituudis koorijuhtimist ning 1995—1998 Mainori Majanduskoolis ärijuhtimist.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2