Kuigi kevad köidab abiturientide mõtted enda külge, tuleb Tiiu Varikul koos klassikaaslastega peagi eksamitulle astuda. Foto: Elmo Riig

Mõisaküla Keskkooli abiturient Tiiu Varik on rõõmus, et saab laupäeval lõpukirjandit kirjutada omaenda koduses koolimajas.

«Saame kirjandit kirjutada oma koolis,» rõõmustas 18-aastane Tiiu Varik, kel seisab tänavu ees keskkooli lõpetamine.

Mitmel varasemal aastal on Mõisaküla Keskkooli abiturientidel tulnud lõpukirjandit kirjutada mujal, sest nende koolis pole olnud nõutud arvu eksamitegijaid. Tänavu asub aga Mõisakülas lõpukirjandit paberile panema 14 abiturienti, mis on rohkem kui paaril eelmisel aastal.

«See, et ei pea eksamiks teise kooli minema, võttis kindlasti pinge maha,» kinnitas Tiiu. Ta tõdes, et võõras kohas on eksamit kindlasti kehvem teha, eriti kui on tegemist sellise loovust ja mõtlemist vajava tööga nagu lõpukirjand.

«Kui oled tuttavas klassiruumis, vaatad oma aknast välja ja näed sealt omi asju, on ikka palju parem,» ütles neiu.

Tiiu tõdemust mööda seisab abiturientidel ees pingeline aeg ja praegu peaksid mõtted püsima ainult kooli juures. «Nii see aga ei ole...,» ohkas neiu kevadele vihjates.

«Õnneks on mul kaks riigieksamit, bioloogia ja geograafia, eelmisel aastal juba ära tehtud.» lisas ta. «Sel aastal on mul teha veel vaid kirjand, ajalugu ja inglise keel.»

Tiiu soovib kõik need teha riigieksamina.

Turvaline koht üles kasvamiseks

Tiiu on Mõisaküla Keskkoolis õppinud esimesest klassist saadik. Seda, et tema lapsepõlv on möödunud väikeses piiriäärses linnakeses, loeb neiu plussiks, mitte miinuseks.

«See on hea koht elamiseks. Olen õnnelik, et olen Mõisakülas sündinud ja kasvanud. Ma ei kujutaks ette, et oleksin pidanud selle aja olema näiteks Tallinnas,» arutles ta. Kõige suurema eelisena nimetas neiu seda, et linnakeses, kus kõik tunnevad kõiki, on lastel väga turvaline sirguda.

Pärast ameti õppimist läheks Tiiu hea meelega Mõisakülla tagasi, kui seal vaid töökohta leiduks.

«Tallinn on hirmutav. Tahaksin ikka mõnda lähemal asuvasse kõrgkooli astuda, kuid kui muud võimalust ei ole, eks siis tule Tallinna minna,» nentis ta.

Esialgu on neiul sihikul Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsujuhi või huvijuhi-loovtöötaja eriala. Teiseks mõtteks on õppida Tartu Ülikooli Õpetajate Seminaris kunstiõpetaja ametit. «See ühendab need kaks asja, mis mind huvitavad: õpetamise ja kunsti,» selgitas Tiiu.

Esitles oma moekollektsiooni

Kuigi Mõisaküla on väike koht, on Tiiule seal tegevust jätkunud. Ta käib line-tantsu grupis, mida juhendab kooli huvijuht. Neiu õpetab ka ise üht tantsutruppi Mõisaküla nelipühi kiriku juures, mille noortetööd ta koos ühe sõbrannaga korraldab. Sealsesse gruppi kuulub praegu 30 inimest vanuses 12—18 aastat.

Nelipühi kiriku pühapäevakoolis hakkas Tiiu käima seitse aastat tagasi sõbranna kutsel. Sellest ajast on neiu kogudusega seotud olnud ning nüüdseks on pühapäevakooli läbi käinud ka tema kolm nooremat õde ja venda.

«Meie vanemad kirikus ei käi, aga kui mõnel üritusel esineme, siis tulevad ikka vaatama,» rääkis Tiiu, kes on seitsmelapselise pere keskmine võsu. Pere kolm vanemat last on kodust juba lahkunud.

Lisaks tantsimisele mängib Tiiu võrkpalli. Talle meeldib ka kodus armastusromaane lugeda ja maalida. Eelmisel suvel proovis neiu kätt klaasimaaliga. «Siis tuli mul mõte hakata kõrvarõngaid tegema,» jutustas ta. «Lõikasin klaasi, tegin maalingud peale ja müüsin neid rõngaid suvel folgil.»

Tüdruk meisterdab ka rõivaid. Rohkem kui igapäevaste rõivaste õmblemine meeldib talle omapäraste kostüümide modelleerimine.

Hiljuti avanes Tiiul võimalus tutvustada oma töid laiemalt. Noore Linna Festivali ajal korraldati Viljandis noortebändide päev, kus leidis aset moedemonstratsioon. Mõisaküla Keskkooli noored tutvustasid seal Tiiu kollektsiooni «Marilyni unistus».

Autor kirjeldas, et lavale toodud rõivad olid tehtud tegelikult värvilisest kilest. «Õmblesin ja teipisin kiled kokku ning tegin kaunistused peale. Püüdsin nende juures jälgida Marilyn Monroe ajastu stiili,» selgitas ta. «See oli meil tiimitöö, sest üksi poleks ma saanud midagi teha. Rõivad valmistasin küll mina, kuid teised esinesid ja olid modellid.»

Varasematel aastatel on Tiiu oma töid esitlenud koolis korraldatud moešõudel. Alati on aga esinejateks olnud teised, sest Tiiu ise eelistab lava taha jääda. «Mulle meeldib meeskonda tööle panna ja asju organiseerida. Õpetamine mulle sobib,» lausus ta.

Neiu tunnistas, et lisaks eksamiärevusele on tänavune kevad omajagu kurb, sest kooli lõpetamine tähendab ju kodust ja kaaslastest lahkumist.

«Meil on hästi kokkuhoidlik klass. Ei tea, kuidas ma sellise endale üldse leidnud olen!» rääkis Tiiu. Enne lõpukirjandit plaanivad nad koos Pärnu Terviseparadiisi minna, et eksamiperioodi eel veekeskuses aeg korraks maha võtta.

«Soovin kõigile abiturientidele jõudu eksamitel. Soovin, et keegi läbi ei põruks ja kõik minu klassikaaslased istuksid lõpuaktusel nagu ühtne meeskond. See võiks tõepoolest nii olla,» lausus neiu.

KIRJANDINÄDAL

Kirjandinädal Vikerraadios
Laupäeval, 22. aprillil kirjutavad abituriendid taas küpsuskirjandit.
17.—21. aprillini on «Vikerhommikus» kirjandinädal, kus õpilastele jagavad vajalikke näpunäiteid õppejõud Maia Rõigas ja Kersti Lepajõe. Kell 7.20 algavates saadetes käsitletakse selliseid teemasid nagu kirjandi stiil ja kompositsioon, kirja- ja kõnekeele vahekord tekstis, milliseid vigu teeb õpilane ja kellele ta oma kirjandi kirjutab.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2