22-aastane Veerle Cloosen õpib Limburgi maakonnas Hasselti linnas asuvas Proviciale Hogeschool Limburgis õpetajaks. Kildu Põhikoolis ja Jakobsoni gümnaasiumis teeb ta oma praktikat ning käib Tartu Ülikoolis tudengitele hollandi keelt õpetamas.

«Saime praktikakohti valida Euroopa maade vahel, aga ma ei tahtnud minna Kreekasse või Itaaliasse, sest paljud käivad seal puhkust veetmas ja tunnevad neid riike,» rääkis neiu. «Mõtlesin, et võiksin teha midagi teistest sootuks erinevat, ning kui sain kirja Kildult, tundus Eesti huvitava valikuna.»

Peale tema läks Belgiast välja praktikale vaid üks kursuseõde, kes valis Norra kooli. «Juba möödunud aasta jaanuaris tuli välismaale praktikale minekuks avaldus täita,» rääkis neiu. «Et seda tuli teha nii varakult, ütlesid paljud tudengid, et ei tea oma plaane nii pika aja peale ette. Mõni üliõpilane küll soovis minna, kuid ei saanud juunis küllalt häid eksamitulemusi.»

Eesti on tema sõnul belglastele tundmatu riik, kuigi paljud teavad, et siin on talvel väga külm. «Meil on talvel kuni viis külmakraadi, aga kui siia saabusin, oli üle 20 kraadi külma! Kodustel oli raske seda uskuda.»

Belgial ja Eestil sarnane ajalugu

Enne Eestisse tulekut ostis Veerle Cloosen raamatuid Eesti ja Viljandi kohta.

«Teie ajalugu on natuke sarnane Belgiaga, sest ka meie riiki on võimulolijad pikalt allutanud,» arutles ta. «Praegu on Belgias kolm riigikeelt: prantsuse, hollandi ja saksa. Prantslased rõhusid meie rahvast XX sajandini, me ei tohtinud hollandi keelt rääkida koolides, ametiasutustes ega mujal. Pärast 1920. aastat saime seda ametlikult rääkima hakata ja see tähendas inimestele väga palju.»

Neiu kõneleb emakeelena hollandi keelt, ta oskab lisaks prantsuse, inglise, saksa ja vähesel määral hispaania keelt, mida ta õppis oma huvist.

Kolledžis õpib Cloosen kolmandat ehk viimast aastat. Kolm ainet, mille koolis õpetamiseks ta on valmistunud, on inglise ja hollandi keel ning ajalugu.

Kool juba pildilt tuttav

Veerle Clooseni õpetajad käisid oktoobris Tallinnas konverentsil ja sõitsid üheks päevaks Kildule, seega oli tal mingi ettekujutus olemas, sest oli seda kohta fotodelt näinud.

«Kildu kooli õpetajad on minu vastu väga kenad. Õpilased on samasugused nagu Belgiaski, vahel pisut lärmakad,» naeris neiu. «Kui teha nendega midagi naljakat ja näidata, et inglise keele õppimisest on kasu, õpivad nad hea meelega. Seitsmendas klassis palusin lastel koostada muinasjuttude põhjal ingliskeelse näidendi, nad suhtusid sellesse ülesandesse väga entusiastlikult.»

Õpilased oskavad Kildul ja Viljandis noore õpetaja hinnangul inglise keelt hästi. Erinevalt Belgiast räägivad õpetajad keeletundides palju emakeelt, et juhtnööre anda.

Igatseb kodu ja sõprade järele

Neiule on kõige raskem olla eemal oma perekonnast ja sõpradest, kelle järele ta igatseb ja kellega ta on harjunud vaba aega veetma.

Belgias elab ta koos oma vanematega. «Väga tavaline on see, et noored jäävad oma perekonna juurde elama ka siis, kui kool on lõpetatud, on leitud töökoht ja elukaaslane,» jutustas Cloosen. «Kodu on lausa viietärnihotell, seega milleks peaks ära minema? Nii saab säästa raha, sest omaette elamine on väga kallis.»

Töökohta tal veel pole, kuigi ta lõpetab õige pea kooli. «Belgias on praegu liiga palju keskkooliõpetajaid, nii et kui tööle võetakse, oled õnnega koos,» tunnistas ta. «Lasteaia- ja algklassiõpetajatel on veelgi keerulisem, sest mina võin vajadusel anda mitut eri õppeainet, kas või geograafiat.»

Vabal ajal meeldib Cloosenile lugeda, käia teatris ja kinos ning minna ka restorani või baari.

«Loen palju thriller’eid, samuti meeldivad mulle luuletused ja belgia kirjanike looming,» lausus neiu. «Kinos eelistan ajaloolisi filme ning Hollywoodi romantilisi komöödiaid, mida on mõnus pärast rasket päeva vaadata.»

Belgia noored ei loe Clooseni sõnul palju raamatuid ega käi teatris, kuigi kinoskäimine on populaarne.

«Meie maakonna pealinnas Hasseltis on suur kobarkino, kus jookseb samal ajal 14 filmi neli korda päevas. Kui läksin Viljandis Rubiini kinno, siis küsisin, mida me vaatame ja kuulsin, et ainult üks film jooksebki korraga!»

Teatris on ta Eestis käinud ühe korra, siis vaatas ta Vanemuises balletti.

Põnev maakond

Veerle Cloosen kutsub kõiki eestlasi Belgiat avastama. Belgias elab ligi 10,4 miljonit inimest, seetõttu looduselamusi sinna neiu sõnul otsima minna ei tasu.

Limburgi maakond pakub põnevaid avastusi: viie kilomeetri kaugusel tema kodulinnast Hoeseltist asub Belgia vanim linn Tongeren, mille rajasid roomlased. «Seal on suur ajaloomuuseum. Linna ümber on endiselt roomlaste rajatud müür ning linnas on kuju keltide liidrist Ambiorixist, kes võitles roomlastega.»

Limburgist lõunas asub XVII sajandist pärit vana kindlus Alden Biesen, kus on muuseum, seal saab vaadata näitusi ja osaleda mitmesugustel üritustel.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.67