Nelikümmend aastat traktoristitööd on Jaan Tomsoni pannud keppidele toetuma, kuid talutöödel on ta nõuga ikka abiks. Foto: Elmo Riig

Kulli talus elavad Jaan ja Vaike Tomson, kes seitsmekümnest eluaastast hoolimata ikka veel loomi peavad ja põldu harivad, tõsi küll, järeltulevate põlvkondade abiga.

Peremees Jaan Tomson kõnnib sootuks kahe kepiga, sest 40 aastat traktoristipõlve on oma töö teinud. Algul lõi häda selga ja sealt edasi jalgadesse. Nüüd on ta talu tegemistes rohkem nõuga abiks.

«Kui Jaan ära jäi, siis ütles üks Tartu arst, kuuldes, kui pikalt ta traktori peal on olnud, et vabandage väga, aga sellise töörügamise peale olete utiil,» meenutab perenaine.

Vaike Tomson näitab riiulil lebavat paksu punast kausta, milles on abikaasale aastate jooksul töö eest jagatud aukirjad. Jaan Tomson saab seepeale isegi pahaseks, sest praegu pole kombeks rääkida nõukogude ajal tehtud tööst, isegi kui see on tervise jäädavalt röövinud.

Tegelikult tahtis Jaan Tomson noore mehena hoopis vedurijuhiks õppida. Et tema omakaitselasest isa oli kahekümne viieks aastaks kinni mõistetud, siis ei lastud viiest lapsest ühelgi õppima minna. Noor mees saadeti Vene kroonussegi Baikali taha, et selline kahtlane tegelane kodumaalt võimalikult kaugel teeniks.

Oma osa oli ka kolhoosi esimehel, kes ütles, et töömehi on ühismajandis vaja, jäägu ta aga traktoristiks.

Vaike Tomson nendib, et tema pension on vaid 1700 krooni. «Kasvatasin lapsi ja ehitasin maja,» räägib ta põhjustest, miks tööaastaid väheks jäi.

Kodu enda rajatud

Pere hakkas Kullijärve äärde oma maja ehitama 1970. aastal, valmis sai see kümme aastat hiljem. Seni elati kõrvalasuvas talumajas, mis nüüdseks on lagunenud. Et see asub võõra maa peal, ei saa pererahvas ahervaremetega midagi peale hakata, kuigi need silma riivavad.

Tomsonid taotlesid Kullijärve äärest 20 hektarit maad. Nüüdseks on see välja mõõdetud, kuid katastrisse kandmata, sest sealmail on talumaa omandivaidlused veel lõpetamata.

«Kui siia tulime, polnud siin teed, kaevu ega elektriliine, kõik sai ise rajatud. Need puud on minu istutatud,» osutab Jaan Tomson piki teed kulgevale puuderivile.

Kunagi oli Kulli laudas kolmteist lõaaset veiseid täis, neist seitse lüpsilehma. Nüüd on järel üks lehm, pull, kanad ja haned. «Hanesid oleks hädasti vaja välja lasta, nemad kohe peavad munemiseks jahedat tunda saama, aga linnugripi pärast ei lubata,» kurdab perenaine.

Tomsonid meenutavad, kuidas omal ajal sai piima Tarvastu juustuvabrikule müüdud ja see viidi lausa oma teeotsast ära. Seejärel läks piim mõnda aega Raplasse, lõpuks tuldi väravasse ja öeldi, et nüüd on kõik, enam piima ei taheta.

Pererahvas kinnitab, et mõnelehmapidajad lõpetavad Pulleritsu kandis üksteise järel tootmise ja saadavad oma punikud tapale.

«Maaelu pole enam ollagi, kõik on suurtootmise peale läinud,» nendib Jaan Tomson.

Talu püsib endiselt

Kulli talul oli mullu haritavat maad 12 hektarit. Osal sellest kasvas hein, osal kartul, peet ja teravili.

«Terve tonn kartulit ootab keldris, aga teha pole sellega midagi, lihtsalt turgu pole,» ohkab perenaine. Ka heina sai mullu küllaga tehtud, kuid seda pole kellelegi pakkuda, sest heina-aasta oli kõigil hea.

Hiljuti viisid Tomsonid Rakvere lihakombinaati kaks suurt tõupulli. Häda oli nende äraviimisega, sest transporti polnud kusagilt võtta. Viimaks tuli appi Eesti Tõuaretuse Ühistu auto, kuid seegi läks omajagu kalliks.

Talutöödel käivad Tomsonitel abis naabruses elavad pojad Kalev ja Olev ning nende pojad.

Perenaine ütleb, et tema ülesanne on raamatupidamine korras hoida: ta täidab tuludeklaratsioone, kirjutab avaldusi põllumajandustoetuste saamiseks ja teeb muudki paberitööd.

Kulli talu pindala sisse kuulub ka kolm hektarit Kullijärve. Ülejäänu kuulub teistele järveäärsetele maaomanikele. «See on nüüd puhtalt erajärv, pane või postid vette, et sealt maalt on sinu kalad, siinpool minu omad,» naerab Jaan Tomson.

Tegelikult ei keela keegi kalameestel õngitsemas käia ning neid jagub talvel jääaukude juurde ja suvel paatidesse. Peremehe teadmist mööda on järv üle kümne meetri sügav ning selle voogudes elutsevad särjed, ahvenad, haugid ja teisigi kalaliike.

Vaike Tomson näitab üle õue kulgevaid metskitsede jälgi. Loomad on alles hommikul heinaküüni ümber jalutanud. Heinarullide juurest lendab minema viis põldpüüd. Kas puhtast uudishimust või siis linnukesi noolimas on käinud ka mitu rebast.

Arvamus

Vaike Tomson,
perenaine

Pean loomi ja põldu senikaua, kuni olen võimeline tööd tegema. Pojad ja pojapojad käivad abistamas — ikka nii, et nende abi ja minu tahtmine. Mehe käest käin nõu küsimas.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4