Posti tänava ääres kõrguv eakas tamm võeti looduskaitse alla juba 1964. aasta jaanuaris, kuid praegused otsustajad said sellest teada alles käesoleva nädala algul. Foto: Peeter Kümmel

Ehkki eeltööd on neelanud üle miljoni krooni, lükkub Viljandi kesklinna lasteaia ehitus teadmata ajaks edasi, sest krundi servas mahavõtmisele kuulunud puud osutusid linnajuhtide üllatuseks looduskaitsealusteks objektideks.

Linnapea Peep Aru tunnistas eile, et ehituse ligi kaks aastat väldanud ettevalmistamine tundub olevat asjatu töö. «Terve selle aja jooksul ei rääkinud keegi sõnagi, et need puud võiksid looduskaitse all olla, ja see ei tulnud välja ka ühestki paberist. Vastasel juhul oleks asjale hoopis teisiti lähenetud,» selgitas ta.

Selgus saabus teisipäeval, kui keskkonnateenistusest jõudis linnavalitsusse kiri, milles seisis, et viljandlastele viimastel kuudel palju kõneainet pakkunud tamm, kastan ja pärn on juba üle 40 aasta looduskaitse all olnud. «Ma ei oska öelda, mida mõni ametnik tegelikult teadis, kuid see on kindel, et otsustajate kätte info õigel ajal ei jõudnud,» lausus Aru.

Süüdlast ei otsita

Konkreetse süüdlase tuvastamine pole Aru sõnul võimalik, sest teemaga on tegelnud väga palju inimesi. Tema arvates võib juhtunut nimetada kollektiivseks möödalasuks.

Eilseks oli linnavalitsus otsustanud mitte hakata taotlema puude kustutamist looduskaitsealuste objektide nimekirjast. Selle asemel asub ta võimalikult kiiresti lasteaiale uut lahendust otsima. Kindlasti pole enam mõeldav alustada ehitustöid käesoleval aastal.

Linnapea ei osanud eile öelda, kui suurt rahalist kahju omavalitsusel segaduse tõttu kanda tuleb, kuid möönis, et see on olemas. «Kõik sõltub edasistest valikutest. Kui meil õnnestub olemasolevat projekti kohandada, võib kahju olla üsna väike. Palju tõsisem on lugu siis, kui lasteaiale tuleb hoopis uus koht otsida.»

Detailplaneeringu koostamisele ja projekteerimisele ning varem linnavolikogu liikmele Viktor Naanurile kuulunud vana kinohoone ostmisele on linn kulutanud üle miljoni krooni. Sellele lisanduvad hoomamatu hulk ametnike töötunde ja oht jääda ilma lasteaia ehituseks välja kaubeldud 5,8 miljoni kroonisest euroabist.

Maja rajamine nii, et puud säilivad, on võimalik vaid sellisel juhul, kui hoonet nihutatakse seni ettenähtud kohast mitme meetri võrra krundi sisemusse. Sellele on aga vastuseisu avaldanud Muinsuskaitseamet, kelle arvates peaksid kõigi Posti tänava hoonete esifassaadid kõrguma kõnnitee servas.

Info oli tegelikult olemas

Viljandimaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialisti Hille Lapi sõnul oli linnavalitsusel tegelikult kõnealuste puude staatuse kohta informatsioon kogu aeg olemas, kuid ilmselt ei osatud seda üles leida.

Lapp rääkis, et tal oli sellest juttu ka nüüdseks linnavalitsuse palgalt lahkunud haljastusarhitekti Ursula Mikkoriga. «Ma ei osanud arvata, et neil on asi segane,» ütles ta.

Mikkori sõnul oli ta veendunud, et keskkonnateenistus on asunud tegutsema selle nimel, et kõnealused puud saaks looduskaitsealuste objektide nimekirjast välja arvata.

«Rääkisime Lapiga sellest pärast seda, kui dendroloogia seltsist oli tulnud ekspertarvamus, mis ei pidanud nende kaitse all hoidmist tingimata vajalikuks. Meil oli suusõnaline kokkulepe ja kui ma ei eksi, siis saatis ta linnavalitsusse ka sellekohase kirja. Et asjad on kuidagi teisiti, on minu jaoks uskumatu!»

Kesklinna lasteaia kavandamine Posti tänava äärsele haljasalale on linlaste hulgas suurt poleemikat tekitanud. Lisaks sellele, et paljud pidasid valeks põlispuude langetamist, leidis mitu «Sakala» arvamusleheküljel esinenud linlast, et krunt on lasteaiale liiga väike ja seal levib lubamatult palju autode heitgaase.

SELGITUSED

Peet Aru,
linnapea

Minul tekkis küsimus, kas need puud võiksid looduskaitse all olla, alles eelmisel nädalal, kui «Sakala» kirjutas looduskaitsjate tellitud eksperthinnangust. Kuna artikli tonaalsus oli selline, et need puud on kaitse all, pidasin vajalikuks teha keskkonnateenistusele järelepärimise.

Hille Lapp,
looduskaitse spetsialist

Hea, et asi nüüdki ilmsiks tuli, sest vastasel juhul oleksime võinud suuri lollusi teha.

Keskkonnateenistus oli kõik teinud. Me ei pea vajalikuks kogu aeg linnavalitsusele fakte meelde tuletada. Võimalik, et segadus tekkis Aino Aaspõllu koostatud ekspertarvamusest, milles ta leidis, et neid puid pole tingimata tarvis looduskaitse all hoida. Aga see oli ainult arvamus, mitte otsus.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0