Viiratsi laiendus, mille krundid müüdi soovijatele alles möödunud suvel, on juba päris elurajooni nägu. Poolesajast majast on vähemalt paarkümmend püsti ja mõnes elatakse isegi sees. Foto: Elmo Riig

Tallinna kinnisvarabuumi järellainetusena on Viljandis arendustegevus suure hooga lahti läinud ning linnas ja selle ümbruskonnas on rajamisel vähemalt kümme eramurajooni.

Täpselt pole teada, kui palju krunte uusrajoonidesse kokku tuleb, sest osa neist on alles planeerimisel. Nii on kruntide suurus ja hulk määramata. Lahtisi otsi jätab seegi, et mõni arendaja on käsile võtnud mitu kõrvuti asuvat kinnistut ja ootab esimesed müügitulemused enne ära, kui uuega pihta hakkab.

«Sakala» vaadeldud kümmekonnas eri valmidusastmes uuselamute piirkonnas saaks tagasihoidliku arvutuse järgi püsti panna 148 maja, optimistlikuma stsenaariumi korral isegi 173.

Seejuures on käsitlemata jäänud kinnisvaraprojektid, mille tarvis maad veel otsitakse, ja enamik niinimetatud teistest järkudest, millele hakatakse tõsiselt mõtlema alles siis, kui esimesed majad hästi kaubaks lähevad.

Kui liita nimetatutele ka Männimäe 2 linnaosa, mille kohta pole isegi üldplaneeringut loota enne järgmise aasta esimest kvartalit, võiks potentsiaalsete kruntide arv olla mitu korda suurem.

Viiratsi varsti valmis

Kõige kaugemale on jõutud Viiratsi uue osa ehitusega — nii mõnigi maja ootab vaid haljastust ja korralikku tänavat. Vald pakkus seal hoonestamiseks 49 krunti ja vähemalt paarikümnel neist on majad juba kerkimas.

Pärsti valla müüdud neli Kutsari kinnistut on samuti ehitusmeeste hoole all. Kolmel majal on seinad püsti ja katus peal, neljanda juures käivad vundamenditööd.

Paberimajandusest on kaugemale jõutud Ranna elurajoonis Viljandi järve kaldal. Linnalt enampakkumise korras kinnistu hoonestusõiguse ostnud osaühing Rovertsen teeb 13 krundist koosneval maatükil praegu mullatöid.

Kuigi arendajate kinnitusel tulevad sinna suhteliselt eksklusiivsed ja kallid majad, mille hind jääb vahemikku 1,8—2,8 miljonit, ei ole soovijatest puudus.

Markee Kinnisvara juhataja Reigo Rannu sõnul broneeriti kõik krundid kiiresti ja mitu inimest on jätnud oma kontaktandmed, et astuda asemele, kui mõni kinnipandud krunt vabanema peaks.

Rannu hinnangul on kinnisvaraturul eelmise aasta viimaste kuudega võrreldes hoog veidi raugenud, kuid see ei tähenda, et äri enam hästi ei läheks. «Seda, kui korter paari päevaga ära ostetakse, ei saagi ju normaalseks pidada,» leidis ta.

Edukas on ka Vana-Võidu ringraja ääres asuv Kõrgepõllu elamurajoon, mida arendab Vestman Kinnisvara. Maakler Tõnis Volt ütles, et kümnele eelmisel suvel müüki tulnud krundile on tänaseks huvilised olemas ja suurem jagu neist broneeringu teinud.

«Lõpus läks sooviavalduste sadu päris tihedaks, pidime hakkama ära ütlema,» teatas ta. «Müügini pole veel jõudnud selle pärast, et kinnistu jagati alles äsja tükkideks. Nüüd käivad kommunikatsioonide paigaldajatega läbirääkimised ja märgitakse maha teid.»

Mõtet põllul ei aima

Musta teelt Karulasse viiva tee ääres, otse Karula ürgoru kaldal, asub järgmine elamurajoon, mida linna piiri taha plaanitakse. Oja nime kandva asumi kaheksa krunti on kavas müüa koos valmis majakarpidega, millele vajadusel saab tellida siseviimistluse.

«Mõni krunt on broneeritud, aga et on veel lahtisi otsi, siis ei ole lepinguid tehtud,» rääkis Oja müügiga tegelev Reigo Rannu. «Koht on üsna põnev, osa kruntidest piirneb oruga, mille põhjas voolab oja.»

Ojadele ja reljeefsele pinnavormile juhib tähelepanu ka kinnisvarabüroo Uus Maa Viljandi juht Reet Raudsepp, kelle pakutav kinnistu asub teisel pool linna. 20-hektarine maaüksus, kuhu 5000-ruutmeetrisi krunte mahub ligi 35, asetseb paralleelselt ringteega Kutsari teeotsast Tallinna poole.

«Samal tallinlasest omanikul on seal ligidal veel kaks kinnistut, mida ta mõtleb kruntideks jagada, aga eks aeg näita, kuidas esimeste osas nõudlust on,» sõnas Raudsepp. «Krunte on seal küll üsna palju, ent tema projekt ei olegi mõeldud kiireks realiseerimiseks. Ta on arvestanud, et see võib võtta mitu aastat.»

Maalahmakas on alles välja mõõtmata ja noorte kaskedega põllul ei lase miski aimata, et sinna hakkaksid kerkima elamud.

Sama lugu on Uue Maa teise töös oleva projektiga Viljandi haigla juures lasteabikeskuse vastas. Seal on algatatud detailplaneering kuue kuni seitsme eramu ehitamiseks, kuid büroo müüb 1,5 hektarist Õuna maatükki tervikuna arendamiseks, mitte krunthaaval. Et linn on vaid kiviviske kaugusel, pole seegi põllulapp huvilisteta.

«Praegu läheb kõik ülesmäge ja see meelitab arendajaid kiiresti tegutsema,» ütles Raudsepp. «Kõik liigutavad oma mõtteid selles suunas, et ruttu-ruttu midagi tegema hakata.»

Linnas lisandub kaks kvartalit

Uusi eramukvartaleid on oodata ka Viljandis eneses. Otse eespool mainitud Ranna rajooni kõrval müüs linn hiljuti kaheksale majale mõeldud Karja 2 kinnistu hoonestusõiguse, kuid sealsete tööde algus on takerdunud kohtuvaidlustesse.

Viljandi peaarhitekti Marko Männiku sõnul peaks sügisel valmima planeering uuele Kanepi tänava rajoonile, mille 3,65 hektarile tuleb 15—20 krunti. Selle ala enampakkumiseni peaks linn jõudma järgmise aasta kevadel.

Millal võiks hakata lootma elamupinda perspektiivikas Männimäe 2 rajoonis, ei osanud Männik ennustada. Tema selgitust mööda on tegemist poliitilise otsusega, sest linnal tuleb arvestada oma võimalustega linnaosa infrastruktuuri väljaehitamisel.

«Juba järveäärsete tänavate ja Rohelise tänava rajamist elab linn üsna valulikult üle, aga need on ju vaid väikesed jupid. Kes seda teab, kui palju uuele Männimäele teid tuleb teha,» arutles Männik. «Samas kui poliitiline tahe on olemas, võidakse võtta laenu ja tänavad paari aastaga valmis ehitada.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.78