Kalle Küttis ei välista Riigikokku kandideerimist mõnel järgmisel korral, kuid seekord eelistab ta jääda truuks maavanema ametile ja erakondlikule sõltumatusele. Foto: Elmo Riig

Küttise sõnul on talle konkreetse kandideerimisettepaneku teinud kolm erakonda, kuid nende nimed jättis ta välja ütlemata.

«Ega see olegi tegelikult viimase paari kuu teema — eks neid kompamisi ja jutuajamisi ole olnud terve selle aasta vältel,» selgitas ta. «Ilmselt on oluline öelda, et mingisugust survet pole mulle avaldatud, on lihtsalt pakutud eri variante.»

Nagu maavanem tunnistas, jõuti läbirääkimiste käigus ka selleni, et üks erakond pakkus talle Viljandi- ja Järvamaa valimisringkonnas oma nimekirja esinumbri kohta ning üks teist kohta. Mingitest muudest peibutistest Küttise kinnitusel juttu ei olnud.

Ei taha lubadust murda

Praegusele ametile ja erakondlikule sõltumatusele truuks jäämise esimese põhjusena nimetas maavanem lubadust, mille ta oli andnud 2004. aasta suvel tookord võimul olnud parteidele. «Siis sai Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliiduga kokku lepitud, et ma väldin maavanemana parteisse astumist. Mul ei sobi seda kokkulepet murda.»

Küttis avaldas lootust, et eelolevad aastad kujunevad talle maavanemana tegusaks, sest kohe-kohe algab Euroopa Liidu uus finantsperiood, mis toob Eestisse senisest märkimisväärselt suuremaid toetussummasid. «Ees seisab huvitav aeg ja ma ei tahaks seda Riigikokku raiskama minna,» lausus ta.

Tahab kodus olla

Ka perekond olevat soovitanud Küttisel mitte parlamenti pürgida. «Mul lõpetas tänavu viimane laps ülikooli ja otsustasime naisega, et nüüd on paras aeg natuke oma elu elada. Kui ma peaks Tallinna minema, poleks see kindlasti võimalik nii, nagu me seda praegu loodame. Ma tahan kodus olla.»

Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni arvates on loomulik, et erakonnad tunnevad enne valimisi tuntud avalike teenistujate kui võimalike häältemagnetite vastu huvi.

Väärivad imetlust

Ta avaldas veendumust, et tegu pole siiski kõige meeldivama tendentsiga, sest avalik sektor ja poliitika on kaks ise asja ja peaksid selleks ka jääma. «Minu meelest väärivad imetlust kõik need avaliku sektori töötajad, kes suudavad ahvatlustele vastu panna ja oma senisele tööle truud olla,» rääkis ta.

Eelmistel valimistel maavanema ametist Riigikokku läinud Isamaa ja Res Publica Liidu liige Helir-Valdor Seeder tõi välja, et Küttis on praeguste maavanemate hulgas erand, sest suurem osa selles ametis olijaist on end parteiliselt määratlenud. Seedri arvates muudab see Küttisel tegutsemise lihtsamaks kui tema kolleegidel.

«Olukord on nelja aasta tagusega võrreldes palju muutunud,» selgitas Helir-Valdor Seeder. «Praegu pole enam selliseid maavanemaid, kes oleks neutraalsena kaks ametiaega tööd teinud ja otsiksid nüüd poliitikas uut väljundit. Seega pole ka põhjust arvata, et iga kandideeriv maavanem pälviks valimistel automaatselt suure poolehoiu. Küll aga on kindel, et enamik neist rakendatakse mingil moel valimiskampaaniasse.»

Kalle Küttisest sai maavanema kohusetäitja pärast seda, kui enne teda ligi kümme aastat seda tööd teinud Seeder otsustas 2003. aasta märtsis parlamenti kandideerida ja ka sinna pääses. Ametlikult kinnitas valitsus Küttise maavanemaks alles 2004. aasta 29. juulil ja tema ametiaeg kestab 2009. aastani.

ARVAMUSED

Meelis Atonen,

Riigikogu liige, Reformierakond

Minu meelest väärivad imetlust kõik need avaliku sektori töötajad, kes suudavad ahvatlustele vastu panna ja oma senisele tööle truud olla. Kalle Küttis on näidanud ennast tubli maavanemana ja ma usun, et ta suudab selles ametis palju head korda saata.

Helir-Valdor Seeder,

Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liit

Neutraalsena on Küttisel kindlasti lihtsam maavanem olla. Selles mõttes pean tema otsust heaks, sest kandideerimine oleks tähendanud enda sidumist mõne erakonnaga sõltumata sellest, kas valimistel oleks õnnestunud Riigikokku pääseda või mitte.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5