Hansapanga töötaja Ave Peterson kinnitas, et LCD-kuvariga töötades väsivad silmad palju vähem. Foto: Elmo Riig

Üha enam näeb nii asutustes kui ka kodudes õhukesi elegantseid arvutikuvareid, mis võtavad laual umbes samapalju ruumi kui fotoalbum.

Väikesed mõõtmed ei ole aga LCD-kuvarite kõige olulisem eelis. Tähtis on eeskätt see, et niisuguse ekraaniga arvutiga töötamine kahjustab märksa vähem tervist kui tavaline kineskoop- ehk CRT-monitor.

LCD-monitorid säästavad tervist

Süvenemata pikemalt molekulide, elektroodide, polarisaatorite ja aktiivmaatriksite maailma, võib nentida, et CRT-kuvarite juures on kõige ebameeldivam ja tervist kahjustavam asjaolu ekraani värelemine.

Tõsi, silmaga peale vaadates seda ehk ei näegi, küll tuleb aga võbelus ilmekalt esile näiteks siis, kui teleoperaatori kaamera filmib mõnda kontorit. Kahjuks pole tõde mitte see, mida näitab silm, vaid telepilt — tavaliste kuvarite ekraanid tõesti värelevad.

Tavalise kineskoopmonitori tööpõhimõte seisneb oma pildi pidevas uuendamises. See toimub küll piisavalt tihti, et meile tavaliselt märkamatuks jääda (70—85 korda sekundis), aga samas siiski pidevalt. Ülikiire vilkumine ongi peasüüdlane silmade väsimises, peavalus ja teistes hädades, mida küllap iga tundide kaupa arvuti ees istuja tundud on.

Vedelkristalltehnoloogia puhul vilkumist ei ole ja pilt püsib ees stabiilselt.

Teine tervise seisukohalt oluline, kuid silmaga nähtamatu eelis on LCD-monitoride puhul see, et nad ei eralda elektromagneetilist kiirgust nagu kineskoopkuvarid.

Seni on LCD-kuvarid levinud enamasti kontorites. Põhjus ei peitu ainult asjaolus, et ettevõtjate rahakott lubab soetada kallimaid seadmeid, vaid ka kasutusotstarbes. Kui töökohtades kasutatakse arvutit põhiliselt teksti- ja tabeltöötluseks, siis kodukasutaja tahab mängida ning filme vaadata.

Kiiresti liikuva pildi edastamisega on LCD-kuvarid aga jänni jäänud, sest vedelkristallmolekulid vajavad kasutaja käsklustele reageerimiseks aega. See asjaolu on toonud kaasa pildi laialivalgumise. Uuemate kuvarite puhul on reageerimisaeg siiski juba piisavalt väike, et silmale peaaegu märkamatuks jääta.

Teine omadus, mille poolest LCD-monitorid tavalistega võrreldes alla kipuvad jääma, on värvid. Tõsi, professionaalset arvutigraafikat viljelevatele inimestele on kineskoopmonitor endiselt number üks, kuid LCD parandab oma suutlikkust ka selles valdkonnas. Uuemate vedelkristallkuvarite puhul läheb vahe tajumiseks vaja juba professionaali pilku.

Hinnad langevad, müük kasvab

Veel viis aastat tagasi maksis 15-tolline vedelkristallkuvar kõvasti rohkem, kui arvuti ise. Viimasel ajal on hinnad langenud ning nüüd maksavad need sama palju, nagu kvaliteetsed sileda ekraaniga CRT-monitorid viis aastat tagasi.

Mikromaailm Viljandi tehnik Ero Hiietalu ütleb, et LCD-monitoride müüginumbrid on tasapisi, kuid kindlalt kogu aeg tõusnud.

«Praegu on müügisuhe 20/80 LCD-kuvarite kahjuks. Suurem osa ostjatest on praegu siiski veel firmad, kes oma arvutiparki uuendavad,» sõnas ta.

Pidevalt suureneb nende müük ka kodukasutajatele. «Nüüd sobivad LCD-kuvarid ka mängimiseks, sest viimasel ajal on nad tublisti kiiremaks muutunud,» märkis Hiietalu.

Kuidas saada LCD-kuvar oma töölauale?

LCD-kuvareid võib päris palju näha suurettevõtete töötajate ning riigiametnike laudadel. Keskmine ettevõtja üritab aga harilikult infotehnoloogiakulude pealt kokku hoida ja seni, kuni LCD-tehnoloogia on kallim, aetakse erafirmades läbi tavaliste monitorikolakatega.

Seadustes on üks punkt, mis võib aidata igaühel saada oma töölauale LCD-kuvar. Nimelt ütlevad töötervishoiu nõuded, et kui arvutiga vähemalt poole ajast töötava inimese nägemisteravus halveneb, peab tööandja tekkivad kulud omast taskust kinni maksma.

Seega on igati seaduslik ülemusele vihjata, et silmad on väsinud ja pea valutab, ning mainida, et ehk aitaks probleemid lahendada LCD-kuvar. Mokaotsast võib lisada, et tegelikult võib see tööandjale pikemas perspektiivis odavamaks osutuda, kui tasuda iga paari aasta tagant silmade kontrollimise ja prillide ostmise arveid.

Keskmisele reatöötajale on selliste nõudmiste esitamine muidugi riskantne, sest Eesti oludes võib oma õiguste liiga aktiivne taga ajamine hoopis töötute ridadesse lennutada. Kuid võib-olla on selle vältimine, et kogu ülejäänud elu tuleb nina peal kanda metallist või plastist karkassi koos klaasidega (mida enamasti lihtsalt prillideks nimetatakse), riski väärt?

Hind

            CRT-kuvar            LCD-kuvar

15”      alates 1600 kr.     alates 3400 kr.

17”      alates 1600 kr.     alates 4400 kr.

19”      alates 2600 kr.     alates 6000 kr.

Allikas: hinnavaatlus.ee

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.6