Uno Käär on heas meeste seltskonnas laulnud vaat et terve teadliku elu. Foto: Peeter Kümmel

Siis astub püünele ligi kolmkümmend säravsinistes kuubedes meest, et avada suu esimeseks looks, milleks on Juhan Simmi 1933. aastal spetsiaalselt Sakalale loodud «Mulgimaale».

Sakala mehed on kõik parimas eas, vanuses 25 kuni 75 aastat, ja nad esindavad kõige erinevamaid elualasid. Koori president Uno Käär näiteks on aktsiaseltsi Tootsi Turvas infotehnoloogiajuht.

«Ma ei ole solist, aga mulle meeldib koos hea seltskonnaga laulda,» põhjendab Käär oma lauluhimu. «Noorena laulsin Viljandi 5. Keskkooli poistekooris. Siis dirigeerisid seda Reet Rajasma ja Lydia Rahula. Sakalasse tulin 1985. aastal kohe pärast kõrgkooli lõpetamist.»

Uno Käär on Sakalas oldud aja jooksul näinud maailma ja tutvunud teiste kultuuridega ning leidnud sõpru nii lähedalt kui kaugelt. Reisid koos kooriga on viinud ta Moldaaviasse, Ungarisse, Saksamaale, Rootsi, Norrasse ja Soome. Samuti võib mees just tänu sellele koorile meenutada paljusid suurepäraseid kontserte, laulupäevi ja -pidusid.

Uno Käär, millise kavaga meeskoor sünnipäevakontserdil esineb?

Astume üles oma repertuaari parimate lugudega. Paljud laulud on selle kontserdi kavva võetud just meie lauljate soovil. Tahame nendega tuju heaks ja rinna rõõmsaks laulda.

Laupäeval kuuleb ka Viljandimaa poistekoori esinemist. Sakala tähtsamatel kontsertidel on poistekoor alati kohal olnud.

Millised on praegu 75-aastase koori jõud ja vaim?

Jõud on Sakala meestes, kes pärast väsitavat päevatööd ei pea paljuks keskmiselt kaks korda nädalas lauluharjutusele tulla. Jõudu ja vaimu oleme alati leidnud meie dirigentidest.

Sel sügisel andis meile energiat näiteks kohtumine dirigent Roman Toiga.

Miks on laulmine meestele vajalik?

Meestele on laulu kõrval tähtis suhtlemine ja koos olemine.

Mõnikord korraldame niisuguseid sündmusi, kuhu me ka oma kaasad kutsume. Naised on koguni koondunud laulvate abikaasade koori Sakalanna.

Kas Sakalal on mõni oma nali, mis kõlab eriliselt just teie koori kontekstis?

Vanasõna «Tao rauda, kuni see kuum on!» kõlab meie kooris küll naljakalt. Loodan, et dirigent Tiit Raud seda pahaks ei pane. Tema on Sakala rauda tagunud üle kuue aasta.

Mis teile kui presidendile muret teeb?

Muret teeb uute lauljate leidmine. Tihti ajab töö aktiivseid noori mehi kodust kaugele, sest maailm on ju lahti.

Kuidas aga siiski istutada nendesse isetegemise ja -laulmise rõõmu ajal, mil kõik on suunatud tarbimisele?

Kuidas olete üldse suutnud püsima jääda?

Meie head kaitsjad on olnud kultuurkapital, Viljandi linnavalitsus ja omavalitsuste liit. Suure tänu võlgneme Paalalinna gümnaasiumile, kes on meil lubanud oma majas laulmas käia.

Lisaks on meil oma eriline koori vaim, mis pole vaatamata üleminekuaegade raskustele lasknud meil laguneda. Üks Sakala vaimu hea näide on kolmekordne «Elagu!», mida juhatab laulja Sulev Ilves.

Kelle oma on Sakala?

Oleme Viljandi Helikunsti Seltsi liige ja kuulume tänuvõlaga Viljandi linnale, kes meid meie tegemistes aitab. Sakala on ka Eesti Meestelaulu Seltsi asutajaliige.

Millised on meeskoori sõprussidemed?

Sakalal on palju sõpruskoore. Üks neist asub Porvoos. Tänavu septembris möödus 35 aastat ajast, kui Sakala esimest korda sinna külla sõitis. Koostöö selle kooriga kestab praeguseni.

Porvoo meeskooril on käesoleva aasta algusest uus dirigent Pekka Itkonen, kes on endine ooperilaulja. Ta on mänginud enam kui 80 ooperis.

Oleme kokku leppinud, et Itkonen tuleb meie juubelikontserdile ja laulab koos Sakala kooriga ühe laulu.

Saatsime talle meili teel noodid ja muusikanäidised ning loodame, et see koostöö õnnestub. Tulemust saab näha ja kuulda kontserdil.

Veel on meie sõpruskoor Turu Noorte Meeste Kristliku Ühingu meeskoor ja Toronto Eesti Meeskoor. Häid sõpru on meil ka Saksamaal ja Rootsis.

Sügisel saabus kiri Itaaliast. Meile kirjutas üks meeskoor, kes otsis kontakte ja lootis järgmise aasta mais Eestit külastada.

Eestis on ka mitu sõbralikku naiskoori, kellega oleme koos kontserte andnud. Näiteks Võru naiskoor Kannel, Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor ning Tartu naiskoor Domina.

Mis on ajaloos kirjas selle kohta, kuidas sündis meeskoor Sakala?

1926. aasta 26. septembri ajalehe «Sakala» kolmandal küljel ilmus kuulutus: «Helikunsti Selts, vastu tulles paljude laulusõprade soovile, on otsustanud asutada Viljandis meeskoori.

Esimene harjutus on reedel, 27. septembril 1929 Sakala maleva staabi ruumides kell 8 õhtul. Palutakse ilmuda asjast huvitatutel, et luua tüsedat ja korralikku meeskoori. Juhatus».

Ajal, mil puudus õhtune lõbustaja televiisor, leidus 15 julget meest, kes tulid kohale. 1930. aasta 23. veebruari kontseril laulis rivis juba 30 meest.

Koori esimene dirigent oli Augustin Pung.

Millised dirigendid on koori ajalukku jälje jätnud?

Oluline osa koori arengus enne sõda ning 1950. ja 1960. aastatel oli August Koortil.

Koori audirigendiks on olnud näiteks Gustav Ernesaks. 1960. aastatel peeti koos Riikliku Akadeemilise Meeskooriga koguni jalgpalli- ja malevõistlusi.

Meie koori dirigendid on olnud Hubert Adari ja Leonhard Saluveer.

Loomulikult on väga suur osa koori ajaloost seotud maestro Raivo Laikre ja Taimi Välbaga.

Kas koor on Karin Taukari kõrvale teise dirigendi leidnud? Kuuldavasti on Tiit Raud Sakala peadirigendi kohalt lahkumas.

Sakalal ei olegi viimastel aastatel peadirigenti olnud. Meil on kaks võrdset teineteisest lugupidavat juhti.

Tiit Raud on, jah, teatanud oma soovist Sakala koorijuhi kohast loobuda, aga alles pärast juubelikontserti. Siis otsustame, mis edasi saab.

Mis on Sakala sünnipäevasoov?

Loomulikult see, et meie ridadesse astuks rohkem häid, terased ja kauni häälega laulumehi.

Juubel

Meeskoori Sakala juubelikontsert on 20. no-vembril kell 16 Viljandi Maavalitsuse kolmanda korruse saalis. Sissepääs on tasuta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5