Männimäe Selveri administraator Anneli Kraus soovitab taaratagastajatel vaadata, mida ütleb automaadi ekraanil olev kiri. Eile hommikupoolikul teatas see, et tundlik masin on taas rikkis, ning pakendeid ära anda ei saanud. Foto: Peeter Kümmel

Paari kuu jooksul on paljud inimesed pidanud pöörduma taaraautomaadi juurest oma pudelite ja purkidega koju tagasi või otsima mõne teise vastuvõtupunkti, sest aparaat on suletud. Enamasti pole põhjuseks mitte rike, vaid pudelite ning purkide üleküllus.

Männimäe Selveri juhataja Marina Lillepõld rääkis, et kui talvel tuuakse neile päevas 1300 pudelit ja purki, siis suvel on see arv üle kahe korra suurem — 2700.

«Masinat tuleb tühjendada iga poole tunni tagant, nädalavahetustel isegi tihedamini,» sõnas ta.

Sagedane tühjendamine ei teeks Selverile muret, kui oleks kindel, et purkide ja pudelite kogumist korraldav osaühing Eesti Pandipakend masinast väljavõetud kraami ära viiks. Tavaliselt käib kogumisfirma auto kaks korda nädalas, esmaspäeval ja neljapäeval, kuid eelmisel nädalal ei suudetud kummastki päevast kinni pidada.

«Sellisel juhul oleme sunnitud punkti kohe sulgema, sest pakendeid pole kusagile panna,» nentis Lillepõld.

Enamikku Viljandimaa taaraautomaate haldava Viljandi Tarbijate Ühistu (VTÜ) juhatuse esimees Priit Aule ütles samuti, et äraveoga on mure suur ning vahel on ühistu poed olnud sunnitud vastuvõtu katkestama.

«Asja paranemist pole loota enne, kui kogused vähenevad,» arvas Aule.

Aastaga kolmekordne tõus

Eelmise neljapäeva «Postimehes» põhjendas Eesti Pandipakendi avalike suhete esindaja ja turundusjuht Birgit Tolmann tühjendusgraafikuga kimpujäämist sellega, et pakendeid tagastatakse arvatust tunduvalt enam ja vahel saab auto enne täis, kui kõik kohad on jõutud läbi sõita. Rekordilise joogitarbimise tõttu ei suuda ettevõte vastu võtta ka tavalistest taarapunktidest tulevaid saadetisi.

«Tänavu on inimesed tagastanud kolm korda rohkem joogipakendeid kui 2005. aasta suvel,» teatas Tolmann.

Ta peab raskusi siiski hooajaliseks ning sügisel, kui ilmad muutuvad jahedaks ja jookide tarbimine väheneb, läheb tema arvates kõik normaalsetesse rööbastesse tagasi.

Pakendiautomaatide tühjendamisega pole turundusjuhi teada probleeme enam nüüdki. «Seisakuid tuli ette paar nädalat tagasi,» väitis Tolmann.

Kõike vastu ei võta

Kogutu äravedu pole ainus, mis pakendiautomaatide juures segadust tekitab. Kui vahel ei saa inimesed masinaga hakkama, siis pahatihti ei suuda aparaadid ise ühe või teise pudeli pandimärki ära tunda ja keelduvad seda vastu võtmast. Priit Aulet pani seadmetest rääkimine suisa ohkama.

«Nad on ju automaadid, masinad,» nentis ta. «Masinad tahavad, et tootja järgiks väga täpselt triipkoodile ettenähtud parameetreid ning et must kood oleks valgel pinnal. Kui põhi on näiteks hõbedane, siis aparaadid vöötkoodi ei loe.»

Selliseid tooteid, mille märgistus ei vasta grammipealt standardile ja mida masin ära ei tunne, ütleb Aule olevat sadakond.

«Oleme proovinud lahendada olukorra nii, et kui automaat pudelit vastu ei võta, ostame selle inimeselt ja püüame pärast teise samasuguse koodiga pudeli abil masinasse sisestada,» rääkis Aule. «See on muidugi lisatöö ja muudab arvestuse pidamise raskeks. Aga mis teha: ainult käsitsi ostule tagasi minna oleks veel hullem!»

VTÜ juht lisas, et tavaliste vastuvõtupunktide ees on masinal praeguses segaduses ka üks eelis: nimelt loeb aparaat tagastatud taara kohe ära ja selle alusel maksab Eesti Pandipakend VTÜ-le raha ettenähtud ajal välja. Käsitsi vastuvõetud pudelid ja purgid tuleb Eesti Pandipakendi loenduskeskuses veel üle lugeda ning nende eest peab raha ootama vähemalt kuu.

Aule sõnul tegi VTÜ seitset pakendiautomaati soetades korraliku investeeringu, millest loodeti taara käitlemise hõlbustumist, ent paraku kaasnes sellega hulk probleeme. Siiski ei pea Aule sammu valeks ja lubab, et aparaate, mis juba nüüd annavad ühistu taarakäibest ligi 60 protsenti, ostetakse isegi juurde.

Masin on tulevik

«Süsteem on töötanud kõigest aasta ja minu meelest on praegu kasvuraskused,» oli Aule optimistlik. «Ka tootjad arenevad ja saavad aru, et vöötkood peab vastama täpselt standardile.»

Kogu taaramajanduse automatiseerimist ei pea Aule otstarbekaks, sest väikestesse maakohtadesse kallist masinat soetada ei tasu ennast ära. Suurematesse keskustesse peaksid automaadid ilmuma juba lähitulevikus, esimeses järjekorras kavatseb VTÜ masina panna Suure-Jaani.

VTÜ rendib taaraautomaate osaühingult Tomra Baltic, kes on Eestis peaaegu selle valdkonna ainuvalitseja. Ettevõtte paigaldatud 104 masinast asub Viljandimaal 11.

Tomra Balticu juhatuse esimehe Eero Nõgese sõnul on Viljandi maakonnas tegutsevad kaubandusketid automaatidele üle läinud ulatuslikumalt ja kiiremini kui kusagil mujal Lõuna-Eestis.

«Viljandis on automaate peaaegu sama palju kui Tartus,» lausus Nõgene.

Uuringute järgi tagastab Eestis aktiivselt pakendeid 60 protsenti elanikke. Automaatide kaudu tagastatakse umbes viiendik, kuid arenenud naaberriikide kogemust silmas pidades peaks see arv oluliselt kasvama. Skandinaavias ulatub pakendiautomaatide osa 72 protsendini.

TAARA

Viljandimaal on 11 taaraautomaati ja neist 7 asub Viljandis.

Juunis ja juulis võtsid need vastu kokku 400 000 pudelit ja purki — neli korda enam kui aasta esimesel kahel kuul.

Allikas: Tomra Baltic

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.67