Muinashuviliste tähtsündmus «Mütofest» toob rahvast kokku kõikjalt Eestist. Foto: Lauri Kulpsoo («Postimees»)

Viljandi rollimängijate eestvedaja Timmo Liiva ütles, et noored mõistavad töö eripära ja ohte ning ajalooväärtused kannatada ei saa.

«Meil on kokkulepe muinsuskaitsega, kes võttis meie kavatsused väga hästi vastu,» lausus ta.

Esimene talgupäev oli ülemöödunud pühapäeval ning tööd jätkatakse sel nädalalõpul.

Neljast poolesajani

Kolme aasta eest, kui Tartu muinasklubi Tarbatu esimest korda Viljandis Noore Linna päevadel ajaloolisi rollimänge tutvustas, kuulus siinsesse huviliste ringi neli noormeest. Praeguseks on nende hulk kasvanud poolesajani.

Üle maailma populaarne liikumine LARP (Life Action Roleplay — toim.) jõudis Eestisse küll juba üle kümne aastat tagasi, kuid levis laiemalt alles kultusfilmiks tõusnud «Sõrmuste isanda» triloogia laineharjal. Ajapikku on tekkinud uusi suundi ning võõrkeelsele väljendile on hakatud otsima emakeelseid vasteid, mis annavad aimu liikumise täpsest valdkonnast.

«Meie kutsume ennast ajaloo taaskehastajateks,» selgitas Timmo Liiva. Tema ja ta mõttekaaslased keskenduvad mütoloogia ja süsteemse mängu asemel pigem ajaloo tundmaõppimisele. Noormehe sõnul on see ühesuguse elustiiliga inimeste klubi, kus vennalikult jagatakse omavahel avastusi, teadmisi ja tegutsemiseks vajalikku varustust.

Õigetel vahenditel on klubi tegevuses tähtis koht.

«Tegeleme Eesti ja Skandinaavia muinasaegse viikingikultuuriga, millest kirjalikke ajaloolisi fakte on raske leida,» selgitas Liiva, miks näiteks pärimusest ja eepostest hargnevatele oletustele katselist kinnitust otsitakse.

Võimalikult ajastutruude vahenditega proovitakse ise läbi elada nii olmeolukordi kui sündmusi. Noorte siht on saada seltskonna peale kokku täielik komplekt pottidest-pannidest kuni lahinguvarustuseni, mis võimaldaks elada toonases ühiskonnas.

Timmo Liiva sõnul on esemed kulukad ning nende valmistamine nõuab oskusi. «Meil on üldlevinud ettekujutus viikingitest kui sarvi kandvatest räpastest habetunud röövvallutajatest, kuid tegelikult oli neil väga arenenud kultuur lausa mitme eristuva kunstiperioodiga,» lausus ta.

Eriti vaimustunud on noormees viikingite peene ornamentika ja märgisüsteemiga ehte- ja relvakunstist, milles sulamid saadi nutika tehnoloogiaga. Huvist asja vastu on Liiva olnud sepa õpilane ning kavatseb tulevikus hakata ehteid valmistama.

Viikingikultuuriga kokku kuuluvad laevad jäävad Viljandi noorte haardeulatusest välja. «Oleme kolme aastaga palju arenenud, kuid meie praegune valdkond ei ammenda ennast veel niipea,» ütles Liiva.

Ärgitavad ajaloohuvi

Pideva klubitöö kõrval proovivad ajaloo taaskehastajad ennast laiemalt tutvustada üritustel.

«Me ei tegutse tähelepanuvajadusest, soovime lihtsalt ärgitada inimestes ajaloohuvi,» selgitas Liiva.

Viimane klubi suurem ülesastumine oli Suure-Jaani festivalil, kus ajaloo taaskehastajate esinemine leidis head vastukaja nii laste ja noorte kui küpsemate vaatajate hulgas.

Suurim rollimängijate tähtsündmus on augustis Jõgevamaal Kassinurmel peetav «Mütofest», kuhu igal aastal koguneb paar tuhat LARP-last, taaskehastajat, käsitöömeistrit ja muidu huvilist nii Eestist kui välismaalt.

ARVAMUS

Monika Rauba,
muinsuskaitse spetsialist

Järgmisel aastal on kavas alustada Villu keldri konserveerimist ning seega on poiste omaalgatus väga teretulnud. Koristustööd on esimene samm selles suunas. Ettevõtmine on noorte ja lossimägesid hooldava osaühingu Floreas koostöö.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5