Viljandimaal möllas kaks tornaadot
(2)
17.06.2004 00:01
Aivar Aotäht, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Üleeile Pärsti vallas Pinska ja Matapera küla
lõhkunud keeristorm oli enne seda oma laastava londi maha keerutanud ka tosin
kilomeetrit eemal.
Esimest tornaadot juhtus pildistama Pärsti valla
keskkonnaspetsialist Villu Lükk, kes oli parasjagu koos kolleegidega külastamas
valla kauneid kodusid.
«Algul rippusid lihtsalt kaks pilveriba allapoole,» jutustas ta. «Aga need
kasvasid, said ühel hetkel kokku ja siis moodustus lehter, mis ulatus maani
välja.»
Lükk vaatles paari kilomeetri kaugusel asuvat tornaadot kella kolme paiku
Leemeti külas. Tema hinnangul vältas Tohvri poolt paistev pööristorm kümmekond
minutit ning siis hajus.
«Sakala» ajakirjanik asus eile koos ilmajaama meteoroloogi Ülle Murroga seda
paika otsima, kuid paraku ei leidnud. Tõenäoliselt tegi tornaado hävitustööd
metsas.
Teist korda
Tormipilv aga liikus edasi Viljandi ja Pinska küla suunas. Ilmselt samast
pilvest vormuski tornaado teist korda Pinska külas, kus metsikud tuuleiilid
lõhkusid katuseid, murdsid puid, tõukasid teise kohta bussiootepaviljoni ja
lükkasid ümber vähemalt 15 tonni kaaluva kraana.
Pinskal keeristormi näinud osaühingu Siim Tehnik juhatuse liige Peeter Tuur
ütles, et see möllas seal kella poole nelja ajal - seega pool tundi eelmisest
hiljem. Ka Pinskal hindasid tormi näinud elanikud selle kestuseks kuni kümme
minutit.
Läbi Pinska liikunud maru jõudis otsapidi Mataperasse, kus lõhkus Piibre talu
lauda katuse ja laamendas metsatukas. Ligi kuuekorruselise maja kõrgused puud
olid pooleks murtud või maha löödud. Seinana püsti tõusnud mullane juurepahmaks
kõrgus nelja meetrini.
Tornaadosid esineb kõige sagedamini Ameerika Ühendriikides, kus teatud
piirkonda kutsutakse Tornaado alleeks. Keeristormi võimsust hinnatakse
kuue-pallisel skaalal F0-F5.
Klass F2
Üleeilseid Viljandimaa tornaadopilte uurinud klimatoloog Ain Kallis
ütles, et ilmselt oli tegu F2 klassi kuuluva keeristormiga. Sellises ulatub
tuule kiirus 50-70 meetrini sekundis ehk kuni 250 kilomeetrini tunnis.
«Tegu oli tõelise tornaadoga,» lausus ta. «Tihti nähakse lehterpilve, kust
ulatub alla vaid väike sopp. Tornaado puhul küündib lont maapinnani.»
Viimastel aastatel Eestis täheldatud tornaadod on Kallise andmeil kuulunud
peamiselt F1 ja F2 kategooriasse. 2000. aasta 15. juulil Rakveres ja 2002. aasta
4. juulil Keilas möllanud keeristormid olid tema sõnul juba F3 piirimail.
«Eesti tornaadode uurimise ajalugu teab ka mõnda F4-ni küündinud
keeristormi,» lisas Kallis. «See juhtus näiteks 1872. aastal tollasel Liivimaal
ja 1922. aasta augustis Ida-Eestis.»
Tornaadode tipp on aga F5, mida on kutsutud ka Jumala sõrmeks. Ühe-kahe
kilomeetri laiuses pöörises küündib tuule kiirus isegi üle 500 kilomeetri
tunnis.
|