«Algul rippusid lihtsalt kaks pilveriba allapoole,» jutustas ta. «Aga need kasvasid, said ühel hetkel kokku ja siis moodustus lehter, mis ulatus maani välja.»

Lükk vaatles paari kilomeetri kaugusel asuvat tornaadot kella kolme paiku Leemeti külas. Tema hinnangul vältas Tohvri poolt paistev pööristorm kümmekond minutit ning siis hajus.

«Sakala» ajakirjanik asus eile koos ilmajaama meteoroloogi Ülle Murroga seda paika otsima, kuid paraku ei leidnud. Tõenäoliselt tegi tornaado hävitustööd metsas.

Teist korda

Tormipilv aga liikus edasi Viljandi ja Pinska küla suunas. Ilmselt samast pilvest vormuski tornaado teist korda Pinska külas, kus metsikud tuuleiilid lõhkusid katuseid, murdsid puid, tõukasid teise kohta bussiootepaviljoni ja lükkasid ümber vähemalt 15 tonni kaaluva kraana.

Pinskal keeristormi näinud osaühingu Siim Tehnik juhatuse liige Peeter Tuur ütles, et see möllas seal kella poole nelja ajal - seega pool tundi eelmisest hiljem. Ka Pinskal hindasid tormi näinud elanikud selle kestuseks kuni kümme minutit.

Läbi Pinska liikunud maru jõudis otsapidi Mataperasse, kus lõhkus Piibre talu lauda katuse ja laamendas metsatukas. Ligi kuuekorruselise maja kõrgused puud olid pooleks murtud või maha löödud. Seinana püsti tõusnud mullane juurepahmaks kõrgus nelja meetrini.

Tornaadosid esineb kõige sagedamini Ameerika Ühendriikides, kus teatud piirkonda kutsutakse Tornaado alleeks. Keeristormi võimsust hinnatakse kuue-pallisel skaalal F0-F5.

Klass F2

Üleeilseid Viljandimaa tornaadopilte uurinud klimatoloog Ain Kallis ütles, et ilmselt oli tegu F2 klassi kuuluva keeristormiga. Sellises ulatub tuule kiirus 50-70 meetrini sekundis ehk kuni 250 kilomeetrini tunnis.

«Tegu oli tõelise tornaadoga,» lausus ta. «Tihti nähakse lehterpilve, kust ulatub alla vaid väike sopp. Tornaado puhul küündib lont maapinnani.»

Viimastel aastatel Eestis täheldatud tornaadod on Kallise andmeil kuulunud peamiselt F1 ja F2 kategooriasse. 2000. aasta 15. juulil Rakveres ja 2002. aasta 4. juulil Keilas möllanud keeristormid olid tema sõnul juba F3 piirimail.

«Eesti tornaadode uurimise ajalugu teab ka mõnda F4-ni küündinud keeristormi,» lisas Kallis. «See juhtus näiteks 1872. aastal tollasel Liivimaal ja 1922. aasta augustis Ida-Eestis.»

Tornaadode tipp on aga F5, mida on kutsutud ka Jumala sõrmeks. Ühe-kahe kilomeetri laiuses pöörises küündib tuule kiirus isegi üle 500 kilomeetri tunnis.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.69