| |
|
 |
Jahimeeste korraldatud loenduse andmetel elab Viljandimaal praegu 5580 metskitse. Pildil on möödunud suvel põllul ringi kalpsanud sokk.
Foto: Elmo Riig |
|
Jahimehed lugesid loomad kokku
17.04.2008 00:01
Liisi Seil, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Maakonna tänavuse ulukite üldloenduse andmed näitavad, et soe ja lumevaene talv mõjus hästi nii suurulukitele ja -kiskjatele kui väiksematele loomadele.
«Kui vaadata jahiaasta lõpul korraldatud ulukiloenduse andmeid ja loomade arvukuse reguleerimise tulemusi, saab öelda, et meie populatsioonide arvukus on tõusuteel,» ütles Viljandimaa keskkonnateenistuse jahinduse spetsialist Johannes Luksepp (pildil). Et tänavune talv oli suures osas lumeta, oli jahimeestel tavaloenduse käigus loomade jälgi raske leida. Märtsis tuli aga ilmataat neile appi.«Kui lumi maha sadas, andsime seltsidele võimaluse see asi ruutloenduse meetodil ära teha,» lausus Luksepp. «Nüüd on meil võrdlusandmed ikkagi olemas.» Langenud on vaid põtrade arv Loenduse andmetel on Viljandimaal aasta jooksul tõusnud kõigi suurulukite arv. Erand on ainult põdrad, kelle hulk on küttimise ja suurkiskjate arvu suurenemise tõttu veidi langenud. Tänavu lugesid jahimehed maakonna metsades kokku 870 põtra ehk 40 looma võrra vähem kui mullu. Jahiaasta jooksul kütiti 395 põtra. «Punahirvede ja metskitsede hulk on aasta jooksul tunduvalt suurenenud ning plahvatuslikult on tõusnud metssigade arv,» kõneles Johannes Luksepp. Punahirvi loendati tänavu Viljandimaal 120 (mullu 100), metskitsi 5580 (mullu 5475) ja metssigu 1850 (mullu 1600). Soe talv on soodustanud ka suurkiskjate paljunemist. Jahimeeste andmetel elab tänavu Viljandimaal üheksa karu rohkem kui mullu: siis loendati neid 31, nüüd 40. Hunte peaks maakonnas ringi liikuma 66. See on poole rohkem kui eelmisel aastal, mil neid loeti kokku 32. Johannes Luksepa sõnul elab neli tugevat karja, kus on kokku paarkümmend looma, Soomaa reservaadis. Teised võsavillemid on endale asupaiga leidnud Tääksi ja Kõo piirkonnas ning Lõuna-Viljandimaal Lilli, Mõisaküla, Abja ja Karksi-Nuia kandis. Ilveseid on tänavuse loenduse andmetel Viljandimaal 127, mullu loendati neid siin 99. Karu jäi metsa Suurkiskjate arvukuse tõus paneb Luksepa meelest mõtlema. «Muidugi kui metskitsi ja -sigu on samuti palju, on suurkiskjate söögilaud rikkalik ning loodus hoiab end ise tasakaalus,» arutles ta. «Sellegipoolest oleks vaja suurkiskjate arvu ohjata, et nad maameestele tülinaks ei muutuks.» Jahinduse spetsialist lisas, et maal elavad inimesed peavad muidugi ka ise hoolitsema selle eest, et nende kari oleks kaitstud ning suurkiskjad sellele ligi ei pääseks. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna eraldatud lubade alusel kütiti lõppenud jahihooajal Viljandimaal kolm hunti ja seitse ilvest. Mõlema liigi puhul jäi üks luba sobiva võimaluse tõttu realiseerimata. «Meil oli ka üks karu küttimise luba, kuid see jäi samuti kasutamata, sest me ei saanud soovitud isendit kätte,» rääkis Johannes Luksepp. «Jahimeeste eesmärk pole ju küttida juhuslikku, vaid ikkagi konkreetset karu ja praegu on selleks üks Suure-Jaani kandis elav loom, kes on lapsi hirmutanud ja inimestele muret valmistanud.» Jahiaasta jooksul küttisid jahimehed veel 395 põtra, 24 punahirve, 1687 metskitse ja 789 metssiga. Luksepp rõhutas, et jahimehed peavad hoolega vaatama, keda nad kütivad, ning püüdma säilitada ulukite põhikarja. «Eesmärk on tugev kari ning jahimehed on seda ka arvestama hakanud,» selgitas ta. «Sellepärast ei olegi põhjust imestada, miks meil näiteks nii tugev metssigade populatsioon on.» Luksepa jutu järgi peakski loomade arvukust tulevikus reguleerima peamiselt valiklaskmise, mitte ilusate trofeede küttimise teel. Eri põhjustel hukkus lõppenud jahiaastal 388 looma. Neist 13 põtra, 242 metskitse ja 10 metssiga kaotas oma elu liikluses. Koprad jätkavad võidukäiku Teiste suurulukite arvukuse kasvu kõrval on endiselt tõusuteel kobraste oma. Kui mullu loendati neid Viljandimaal 1350, siis tänavu panid jahimehed neid kirja 1660. Johannes Luksepa tõdemust mööda oli kobrastel tänavu hea toidulaud. «Hundid teevad küll oma töö — koprad on nende lemmiktoit —, kuid talved on soojad ja koprad paljunevad kiiresti.» Spetsialist lisas, et jahimehed on seda teemat omavahel arutanud ning nad püüavad kobraste levikule piiri panna. «Samas on jäänud kõlama mõte, et nende loomade karusnahku ei võeta kuskil vastu, ning meestel puudub stiimul neid küttida.» Nii mõneski kohas on jahimehed koprakahjustuste likvideerimisel teinud koostööd kohalike talunike ja metskondadega. Luksepp tõi näiteks Mõisaküla jahiseltsi, kes viis eelmisel aastal koos riigimetsa majandamise keskuse Jäärja metskonnaga ellu projekti, mida toetas keskkonnainvesteeringute keskus. Tänavu jätkatakse seda oma jõu ja vahenditega. «Minnakse masinatega metsa, puhastatakse kraavid ja likvideeritakse koprapaisud. Võimaluse korral reguleeritakse ka loomade arvukust,» selgitas Luksepp. Rebased ja kährikud on tema ütlemist mööda samuti hästi kosunud ning seda suuresti metsades tehtud vaktsineerimise tõttu. Enamiku väikeulukite küttimine on aga jäänud eelmiste aastatega võrreldes samale tasemele, sest nende nahkade eest ei maksta. Möödunud hooaeg oli jahimeestele teguderohke. «Seltsid valmistuvad tuleval aastal kavas olevaks jahimaa korralduseks ning sõlmivad lepinguid ja vaatavad oma piire üle,» kõneles Johannes Luksepp.
> Loe edasi
|
Vanemad uudised .